Montessori pedagoogika lasteaedadesse: rahulolevad ja õnnelikud lapsed ning juhendajad
Oi, kuidas ma olen oodanud, et Haapsallu mõni teistlaadset haridust pakkuv lasteaed või kool avataks. Nüüd lõpuks on mu soov peaaegu täitunud, sest minu armsas kodulinnas on nüüd Montessori mängurühm (koduleht: https://www.montessorihaapsalu.ee/et), mis lähiaastail loodetavasti lasteaiaks laieneb.
Olen Haapsalus elanud 23 aastat, vanemad 3 last on käinud kõik Haapsalus tavalasteaias, nooremad 2 veel lasteaias ei käi. Ise olen ka lasteaiatööga kokku puutunud, olen töötanud ühe aasta õpetajana segarühmas ja koolieelikute rühmas ning ühe aasta olen onud muusikaõpetajaks kolmes eralastehoius.
Tegelikult hakkasin juba teise lapse, Eliisega, erinevaid alternatiivseid võimalusi otsima, sest tundsin, et ta on eriline laps, selline vaikne ja kunstihuviline. Võibolla tulenes see ka sellest, et õppisin samal ajal Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuhiks, kus muuhulgas käsitleti pedagoogilises moodulis erinevaid alternatiivseid õppemeetodeid. Kuna mul ka enda lasteaiaajast just väga häid mälestusi pole, siis hakkasid mulle need lähenemisviisid väga meeldima.
Täna käisin Robertiga (3a ja 3kuune) esimest korda Montessori metoodikal põhinevas laste mängurühmas ja vahe tavalasteaiaga oli minu arust meeletu. Kuna Roberti jaoks oli see esimene kord, siis viibisin enamiku ajast temaga koos, et harjutada. Esiteks oli rühm väike, kohal oli 11 last. Sain aru, et tegelikult on piiriks 10 ja tavapäraselt käib kohal umbes 6-8. Juhendajaid oli 2. Tavalasteaia rühm on tunduvalt suurem. Teiseks meeldis mulle see, et rühmaruumis oli suhteliselt vaikne, kõik tegutsesid erinevates keskustes, tegevust jätkus kõigile. Tavalasteaias on minu arust lärm palju suurem. Õhkkond oli vaba, keegi kedagi ei sundinud. Juhendajad käisid ringi, suunasid ja aitasid ning jätsid siis lapse üksi pusima. Mõte ongi ju selles, et laps oma loovusega õpiks erinevaid ülesandeid lahendama. Mulle meeldis, et keskuseid ja tegevusi oli hästi palju erinevaid, kõike ei jõudnud esimese korraga läbi tehagi. Näiteks sai erinevaid värve väga mitmel moel sorteerida, mutreid keerata, erinevate pillidega musitseerida, ronida, tasakaalu harjutada, triikida, pesu kuivama panna, lilli vaasi panna, aknaid pesta, lauda katta, puuviljasalatit teha, tegeleda kunstiga väga erinevatel meetoditel, lauda katta, koristada, nõusid pesta, vett lasta, käsi pesta kausis, prügi sorteerida. Mitmel erineval moel oli võimalik veega plädistada, mis on ju lastele väga köitev. Väga tore oli ka ühine puuviljasalati söömine laua taga. Väga meeldis, et koguaeg oli saadaval joogivesi, mida lapsed suurest punsust endale kraanist klaasi said lasta. Tavalasteaias hoitakse just lapsed veest eemal, äkki joovad liiga palju ja pissivad püksi või hakkavad plädistama vms
Montessori pedagoogika üheks läbivaks ideeks on see, et lapsed areneksid võimalikult tehnoloogia- ja plastivabade ning helideta mänguasjade maailmas. Et materjalid oleksid võimalikult naturaalsed ning lapsed areneksid loomingulisteks ja loovateks. Mängu- ja õppevahendid on laotud kandikutele madalatel riiulitel, et lapsed neid hästi näeksid ja mõnusalt võtta saaksid. Raamatud on riiulitele paigutatud nii, et esikaas välja paistaks. Nii näeb laps neid paremini ja läheb uudistama.
Mulle väga-väga meeldib, et lastele õpetatakse igapäevaoskusi juba varakult, kuidas erinevate materjalidega ümber käia ja kuidas enda järel koristada. Need on nii tänuväärt oskused. Tavalasteaias hoitakse lapsed pigem koristusvahenditest või nõudepesust eemale, seal just utsitatakse lapsi neid tegema, ja nad teevad mõnuga.
Ühesõnaga meil oli väga positiivne kogemus. Eriline tänu suurepärastele juhendajatele, kes suutsid igas olukorras rahulikuks jääda ja naeratada. Kui tavalasteaias on kahjuks ikka veel selliseid õpetajaid, kes on torssis ja kurjad või istuvad eemal ja tegelevad oma asjadega, siis seal olid juhendajad koguaeg tegevuses. Nii kui lapsel tekkis küsimus või kuskil jänni jäi, siis ilmus juhendaja vaikselt seljataha ja juba aitas järje peale, vajadusel peegeldas lapse tundeid jne
Mina jäin küll igati rahule, põrandad olid veidi külmad, aga see ei sõltu kuidagi tegijatest, vaid annab hoopis märku, et linn võiks tegelikult toetada ja aidata muuta selle parima lastehoiu veel paremaks ja mugavamaks.
Ma kiidan väga Haapsalu Montessori keskuse eestvedajat, Epp Linket, tänu kelle entusiasmile on see suurepärane lastehoid arenemas. Suurim rõõm ühele vanemale on ju rahul ja õnnelik laps, kellel on võimalik nii hubases ja mõnusas keskkonnas areneda, õppida ja hoitud olla.
Robert ei soovinud küll esimesel korral päris üksi jääda, samas oli näha, et talle väga meeldis seal tegutseda. Kuna kodus on pidevalt 2 pisipõnni, siis ei jõua kõike koguaeg seletada ja mäkerdada lasta. Võib öelda, et mul oli Robertiga täielik kvaliteetaeg, sain vaadata, mida ta teeb ja kuidas käitub. Eks ta veidi impulsiivne on, ja hääl on tal ka suhteliselt vali. Lõpupoole hakkas ta veidi kaagiks muutuma, küllap hakkas tüdinema. Sikutas mõnda tüdrukut riietest ja tiris asju käest ära. Kolmetunnine tsükkel oli talle täiesti paras.
Mõtlesin, et kui töötaksin Haridus- ja Teadusministeeriumis, siis looksin uue õppekava lasteaedadele, mille üheks punktiks oleks Montessori meetodite laiema kasutuselevõtu. Seda rõõmu ja rahulolu, mis täna laste ja juhendajate näol peegeldus, pole lihtsalt võimalik sõnadesse panna. Veel teeksin sellise seaduse, et kõigis lasteaiarühmades üle Eesti poleks korraga nimekirjas rohkem kui 10 last ja juhendajaid oleks selle arvu kohta vähemalt 2. Nii jääks ära paljud õnnetused ja tähelepanu jaotuks ühtlasemalt.
Soovin siiralt ja südamest edu Haapsalu Montessori keskusele, ja loodan, et Haapsalu linn hakkab neid igati toetama ning Eestis võetaks kõigis lasteaedades kasutusele midagi sellel pedagoogikal põhinevat.
Comments