Suverõõmud ja Läti reis 3.-5. august



Robert sulistamas Valgevälja karjääris

Juba on käes augusti lõpp ja sumedad ööd, aga mina kirjutan augusti alguse reisist, mis oleks nagu just alles olnud. Millegipärast läheb augustis aeg alati nii jube ruttu. Võibolla sellepärast, et on tunne nagu peaks kõik asjad veel korraga enne sügis-talvist hooaega ära tegema. Meie oleme jätkuvalt remondilainel. Üks minu suuri unistusi, et kogu maja allkorrusel oleks ühtne parkett ja poleks tobedaid ukselävesid, hakkab täide minema. Parkett on juba maas, jäänud veel viimistlus. Varsti saan oma armsa robottolmuimeja Neato Botvac D6 jälle ülakorruselt alla koristama tuua. Ehk saab ta nüüd paremini hakkama ja mul jälle lihtsam? Igatahes teha on vaja veel muidugi väga palju: kõik aknad vaja ära pesta nii üleval kui all, maasikad ja lillepeenrad korrastada, kõik riidekapid sorteerida, koerakuut koristada, haiglakott kokku panna... Sai vist kõik kirja? Priidul vaja veel päris palju remonditöid teha, nii tahaks, et kõik valmis saaks enne pisitütre sündi. Nüüd aga veidi reisimuljeid.
Priit teeb remonti ja Robert kõik selleks, et tal see võimalikult raske oleks😃

Alati peale järjekordset reisi mõtlen, et enam küll kuskile ei lähe, aga umbes nädalapäevad hiljem avastan end juba uut väljasõitu planeerimas. Vahel tundub, et reisi eesmärgiks pole mitte puhkus (kodutöödest), vaid kodu meeldivaks muutmine. Mitte, et see oleks kuidagi ebameeldiv, hoopis vastupidi, kodu on kõige parem koht ja eriti reisilt tulles saan sellest aru. Siin on kõik omal kohal ja täpselt enda käe järgi pandud. Lisaks ei pea koguaeg vaatama, et Robert midagi uut ei avasta, sest enamik "pahanduse" kohti on juba selged ja suhteliselt lihtne on teda kantseldada. Tahtsin jagada reisimuljeid, aga hoopis kirjutan kodust😂
Igatahes otsustasime Lätti sõita. Miks? Sest mulle tundub, et Lätis on kõige rohkem (enam-vähem) minu kriteeriumitele vastavaid majutusasutusi, mis ei ole hirmkallid. Ehk siis Lätis on hotellid odavamad ja sama (või vähema) raha eest saab rohkem. Mis need minu kriteeriumid siis on? Ausalt öelda, selliseid majutusasutusi, mis neile vastaks, peaaegu polegi. Olen ikka üks vingunina küll. Aga kas siis on palju palutud, kui soovin liivaranda (eelistatult merd, mitte järve vms), kus saaks ujuda nii laps kui täiskasvanu. Kindlasti peaks hinna sees olema hommikusöök ja ideaalne oleks ka lõuna- ja õhtusöök, sest absoluutselt ei viitsi kodu igapäevast tegevust reisil teha. Veel ei meeldi mulle otsida pidevalt söögikohti, mis sobiks lastele. Ise saaks igatepidi hakkama, aga lastel on kindlad söögiajad jne. Juhul kui lõuna- ja õhtusööke ei pakuta, peaks hotellis olema kindlasti restoran lastesõbraliku menüüga ja toas peaks olema kindlasti kööginurk ja kõik vajalik: pliit või mikrolaineahi, söögiriistad, kohvimasin jne
Mis siis veel? Kindlasti peaks olema vähemalt kaks tuba, et saaks lapse rahulikult magama panna ja ise veel teises toas tšillida. Kindlasti peaks olema ka telekas ja tuba võiks asuda I korrusel eraldi sissekäiguga. Nii hotelli sees kui ka väljas peaks olema laste mänguruum/väljak. Kõik peab olema väga piinlikult puhas, nii tuba kui ka üldkasutatavad ruumid. Samuti peavad lastele mõeldud mänguasjad olema puhtad, terved ja korralikud. Tuba võiks olla heledates toonides ja terve sisustusega. Majutusasutus võiks asuda linna lähedal (max 2km kesklinnast), et saaks vajadusel jalutada käruga linna, aga samas võiks olla ka palju loodust ümberringi. Kui ei asu linnale lähedal, võiks olla ümberringi hästi palju võimalusi (lapsevankriga) jalgsiliikumiseks ja vaatamisväärsustega tutvumiseks. Näiteks mereäärsed pikad alleed vms
Pole ju palju palutud? Aga vot selliseid kohti aja tikutulega taga ja siis ka ei leia😅 Eestist pole üldse mõtet otsida.
Ühe pealtnäha sellise leidsime Lätist. Broneerisin meie 4liikmelisele perele kaheks ööks 4 tärni hotellis Baltvilla https://www.baltvilla.lv/en/ presidendi sviidi https://www.baltvilla.lv/en/hotel/rooms/presidential-suite/
Hotell Baltvilla presidendi sviit: elutuba

Meie magamistuba

Mihkli tuba


Tundus hea pakkumine: kogu ruum üüratult suur (110m2), 3 tuba, 2 telekat, hommikusöögid, mullivann, saun, suur terrass, laste mänguväljak, järve ääres, eraldi sissepääs ja kõige kõrgem korrus. Hinnaks tuli algul 324€ ja kohapeal pidime 30€ juurde tasuma, lisavoodi eest. Kokku maksime 2 öö eest 354€, mis teeb ühe öö hinnaks 177€. Polegi ju palju. Eestis saad selle raha eest ühe toa heal juhul, kui sedagi, sest nädal enne on võimatu mingit normaalset majutust  leida, kõik juba täis.
Teekonna algus

Alustasime siis suurte ootustega esmaspäeval oma teekonda. Õnneks seekord kuskile aja peale minekut polnud, nii et võtsime rahulikult. See tähendab, et teised võtsid, mina koristasin kõik toad ära ja pakkisin jne. Mulle lihtsalt õudsalt meeldib, et reisilt tulles ootab mind ees puhas elamine. Siis sõime veel lõunat ja kell 13.00 startisime. Robert jäi suhteliselt varsti magama. Sättisimegi pikema sõidu tema uneajale. Kahjuks nii kaua ta ei maganud kui oleks võinud, jupp maad enne Iklat ärkas üles. Tegime siis väikese peatuse piiripunktis, külastasime WC-d ja kohvikust ostsin juustuküpsiseid. Lasin Priidu taha istuma ja asusin ise rooli, sõit läks edasi juba Lätimaal. Läti liikluses on huvitav komme, (aeglasemad) juhid hoiavad tavalisel kahesuunalisel maanteel hästi tee äärde, ilmselt selleks, et saaks ka tihedama liikluse korral mööda sõita. Mina pole aga sellega harjunud, alati 100 korda mõtlen ja vaatan, enne kui julgen sellise manöövri ette võtta. Nii et minu pärast võivad nad sinna teeserva kökerdama jäädagi😂
Esimene peatus: Ikla piiripunkt

Väga kaua sõita ei saanudki, kui märkasin tee ääres veidi enne Salacgriva minizoo silti https://www.facebook.com/kuivizzoo/. Mõtlesime veidi jalgu sirutada ja põikasime sisse. Tegemist oli väga ägeda kohaga, minu jaoks kindlasti parem kui ükskõik mis loomaaed. Vaieldamatult on miniloomaaiad minu lemmikud, sest mulle meeldib kui loomi saab katsuda, toita ja paitada. Perepilet maksis 10€ ja lisaks sai osta loomade toitmiseks topsitäie (1€) krõbinaid või porgandeid. Loomadest olid seal alpakad, jänesed, merisead, varaan, kitsed, lambad, erinevad kanad, paabulinnud, ponid, väikesed ahvid jne Lisaks oli seal ka laste mänguväljak. Ühesõnaga väga äge koht. Kindlasti plaanin seda veel külastada. Siin ka väike fotomeenutus:
Selfi kitsega

Nii armas ahvike

Mihkel ja määd

Väike nunnu kitsepoeg

Jänened

Robert lambaaedikus tuustimas

Mihkel leidis uue sõbra

Ja minu uus sõber

Paabulind või siis Roberti moodi "kaaga"


Edasi läks sõit ikka Riia suunas. Kuna õhtusöögiaeg hakkas kätte jõudma, siis sõitsime läbi majutuskoha lähedal asuvast väikesest kaubanduskeskusest https://www.facebook.com/centrsapelsins/ , kust ostsime süüa kaasa. Sealt poest leidsin ka ühe väga ägeda poe Drogas, kus müüdi igasugu asju: kosmeetika, dušigeelid, salongišampoonid, pesugeelid,  kosmeetikakotid jne jne Meenutas kunagi vene ajal tööstuskaupade või siis pudukaupade või keemiakaupade poodi. Sain sealt igatahes palju asju. Mulle meeldivad eriti igasugu sulfaadi- ja parabeenivabad jne tooted. Neid leidus seal hulgaliselt. Samuti beebidele ja lastele mõeldud pesemisvahenedeid ja mähkmeid jne Huvitav, et ma ei teagi, et Eestis selliseid poode oleks. Võiks olla ju siin ka, kindlasti külastaks. 
Esimesel õhtul suurt midagi teha rohkem ei jõudnudki, kuigi ilm oli ilus. Käisime veidi hotelli territooriumil, mänguväljakul ja järve ääres. Robert ronis kohe muidugi vette. Mihkel ja Priit uurisid paadilaenutuse kohta: jetiga sõit maksis 10 minutit 25€. Kahjuks oli kell juba nii palju, et polnud enam võimalik järvele sõitma minna. Kuskile väga jalutada ka polnud, nii et läksime tuppa tagasi, käisime saunas ja lapsed mullivannis. Kahju, et mullivanni kõik tuled ja viled töökorras polnud, ainult 1 funktsioon töötas, aga noh, Robertile nagunii mullitamine ei meeldinud, suures vannis veega plärtsida aga küll. Peale katkise mullivanni oli tuba ka veidi räpane: ämblikuvõrgud, šampanjapudelikork telekalaua all, juukseklambrid põrandal ja võrevoodi taga vedeles tühi pudel. Häirivaks osutus ka Via Baltica tänavamüra. Kuna oli palav, siis olid ka öösel aknad lahti. Öö läbi vurasid rekad suhteliselt lähedalt mööda ja mina ei saanud üldse magada. Muidu oli väga mõnus ja hästi palju ruumi.
Hotelli Baltvilla laste mänguväljak


Taamal paistab Baltezers järv, kus Robert ujumas käis
32 nädalat rase




Hommik äratas meid vihmaga. Sõime hotellis hommikusöögi, mis oli suhteliselt tavapärane. Õnneks ka Robert sõi mingil määral. Siis kui Soomes käisime, ei söönud ta hommikusöögilauas eriti midagi. Pärast sööki olime natuke toas ja otsustasime siiski välja minna. 
Tänasele päevale olime plaaninud loomaaia külaskäigu.  Loomaaed asus suht äärelinnas, tee sinna oli kurviline, aga huvitav ikkagi. Õnneks jõudsime loomaaeda suht varakult, külastajaid veel palju polnud ja saime ilusasti parkimiskoha. Pärast ära minnes oli loomaaia parkla nii täis, et rohkem sisse ei lastud. Ei tea, kuhu siis oleks pidanud parkima? Nii et sellega tuleks seal arvestada. Kuigi vihma sadas, külm ei olnud.Võtsime vihmavarjud kaasa ja läksime jalutama. Väga lahe ja mõnusalt kompaktne loomaaed oli. Nägime palju erinevaid loomi, keda Tallinnas ei näekski. Näiteks lõvi või kaelkirjakut. Lõvi oli küll varjus, aga suur pea paistis. See-eest kaelkirjakud olid ikka ületamatud. Ma ei teadnudki, et nad nii suured on, arvasin, et lihtsalt nagu pika kaelaga hobune vms, aga olid ikka maja suurused😂 



Robert pidas ka superhästi vastu, vahtis loomi ja ütles muudkui ah-ah (tavaliselt ütleb koera kohta), vou-vou (tavaliselt ütleb kassi kohta) ja muu😀 Varsti jäi ka vihm järele ja saime nautida. Pärast loomaaeda otsustasime poodi ja sööma minna, sest käes oli lõunaaeg. Suundusime mitte kaugel olevasse Alfa keskusesse https://alfacentrs.lv/en/home/, kus kõik põhilised kaubamärgi poed olid esindatud. Käisime Lidos söömas ja peale seda jäi Robert kärusse lõunauinakusse ja meie saime veidi šopata. Midagi erilist ei leidnud. Seal poes oli toidupoeks jälle Rimi. Üldse olid igalpool minu arust ainult Rimid. Arvasin, et pigem on igalpool Maximad. Lootsin jälle leida sellist huvitavat poeketti, mida meil pole, aga kahjuks ei leidnud. Ega väga polnud aega otsida ka.
Õhtul käisime juba meie tuttavas lähedalasuvas poes (Centrsapelsins) Hesburgeris söömas. Huvitav, et igasugused kiirtoidu kohad on reisil olles alati kindla peale minek. Kõik sõime isukalt, ka Robert.
Järgmisel hommikul äratas meid päike ja megailus ilm. Ei tea miks see alati nii peab olema, et just lahkumispäeval ilus on? Otsustasime koju sõita väikese ringiga ja külastada Turaida linnust https://www.turaida-muzejs.lv/home_en1/. Linnusehoovist ja tornist avanesid imelised vaated. Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel 13.sajandist pärit ehitis, mis on osaliselt restaureeritud. 
Vaade Turaida linnusest

Turaida linnusehoov



Kuna ilm oli palav ja mina juba reisist väsinud, siis ei viitsinud seal väga pikalt tatsata. Asusime otsima lõunasöögikohta, et siis peale seda saaks Robert koduteel autos oma lõunauinakut teha. Huvitav, et Turaida muuseumiterritoorium oli väga suur, samas kohvikuid ja söögikohti seal polnud, nii et sellega tuleks arvestada. Lähimad söögikohad on ilmselt Siguldas, kuhu meie ei läinud, vaid asusime tagasiteele, et äkki tee ääres leiame midagi. Umbes 10km kaugusele, teede ristumiskohta,  jäi koht nimega Ragana. Seal oli pood, bensiinijaam ja mitu söögikohta. Külastasime pubi Raganas Kekis http://www.raganaskekis.lv/en_index.php , mille nimi tähendab tõlkes nõia köök. Legendi järgi töötas seal kunagi väga ilus naine ja kõik ümberkaudsed ja möödasõitjad kulutasid oma raha sealses kõrtsis, kaunitari peeti aga nõiaks. No igatahes toidud olid seal enamvähem, ei ütleks, et nõiduslikult head, aga midagi väga hullu ka polnud: bistroo või siis söökla stiilis köök, müüjale pidi ütlema (loe: näitama), mida soovid ja ta tõstis toidu kohe taldrikule. Hinnad olid suhteliselt odavad. Meile nii lihtsat inglise keelt ta igatahes väga ei osanud. Üldse tundub, et lätlased oskavad rohkem vene keelt, eriti väikestes kohtades.
Pärast kehakinnitamist asusime tagasiteele, vahepeatuseks oli Pärnu Maxima.  
Koju oli superhea jõuda, kõik oli korras.
Kokkuvõtteks võib öelda, et oli tore reis, kahju, et ilm oli veidi jama, oleks tahtnud ka mere äärde jõuda. Miniloomaaeda ja Drogas poodi tahaks veel külastada, Siguldas ja Jurmalas võiks ka järgmisel korral ära käia.
Robert sai vahepeal aasta ja üheksakuuseks. Uusi sõnu tuleb pidevalt juurde, mitte aga nii kiiresti kui võiks? Vahel on tunne, et ta oskab kõike rääkida, sest äkki üllatab jälle mingisuguse sõnapaariga. Tal pole ilmselt väga vajadust ennast väljendada, sest tegeleme ju temaga koguaeg ja saame juba poolelt mõttelt aru, mida ta soovib. Milleks siis veel sõnad? Kasvu on Robertil umbes 91cm ja kaalu 17,3kg. Kaalu pole peaaegu üldse juurde tulnud, terve aasta suht sama. Riideid kannab ta juba mitu kuud suuruses 104cm, mõni asi ka 92-98cm. 

Vennad mänguhoos


Robertile meeldib ülekõige ujuda. Olemegi viimastel nädalatel pea iga õhtu Valgevälja karjääris käinud. Hea lähedal ja Haapsalus üks parimaid kohti ujumiseks. Igatahes Robert on pea koguaeg kaelani vees ja oskab juba veidi ujuda, ma ainult natukene toetan. Kätega juba tõmbab ja jalgadega lükkab ennast edasi. Kohe näha, et koera aastal sündinud.

Robert sulistamas

Valgevälja karjäär. 33 nädalat rase
Veel meeldib Robertile õues käia. Oleme kas oma aias, kus on pea kõik erinevad atraktsioonid olemas või lähme kas ratta või käruga mõnele linna mänguväljakule. Oleme kõik Haapsalu mänguväljakud mitu korda läbi käinud, igal-ühel omad plussid ja miinused. Robert istub suht rahulikult kärus, vahel võtan ta välja, siis kõnnib või jookseb. Vahel läheme ka rattaga. Enne sõitsime rattahaagisega (Thule Coaster XT), nüüd ostsin rattatooli Thule Ride Along https://stroller24.com/et/thule-rattatoolid/414-1396-thule-ridealong-rattatool.html#/460-varv-thule_tumehall, mille valisin Stroller 24 poest. See näeb nii ilus välja ja seljatoe kallet on võimalik muuta, nii et laps saab seal isegi magama jääda. Robertile meeldib mõlemaga sõita, nii haagises kui rattatoolis.

Thule Ride Along rattatool

34 nädalat rase
Aafrika ranna mänguväljaku lemmik: karussell

Veel oleme jõudnud Mihkliga käia Kaitseliidu perepäevadel lastega tegelemas ja Valge Daami lastelaadal küpsetisi müümas. Kui eelmisel aastal osteti peaaegu kõik Kirju Koera kook ja saiakesed ära, siis tegin sellel aastal ekstra suure koguse... ja kõik jäi järele😀Saime ise kodus mitu päeva maiustada. 
Kaitseliidu perepäevad /34 nädalat rase/

Valge Daami lastelaadal


Mina oma poistega Valge Daami päevadel /33 nädalat rase/

Kirju Koer ja Kass Artur

Mul on ka kõik hästi. Naudin oma viimaseid nädalaid rasedust: teen trenni, kõnnin, sõidan rattaga ja ujun. Üks minu treeninguid: https://www.youtube.com/watch?v=puT0WcGCtb4 Nii kahju mõelda, et varsti saab see ilus ootusaeg läbi ja ma ei saa enam kunagi tunda, kuidas kõhus keegi siputab või luksub... Samas kardan väga, et kuidas hakkama saan. Robert ikka väga vajab igas asjas abistamist ja hästi palju lähedust. Veel kardan, et kuidas suudan oma armastust jagada? Ehk aeg annab arutust...
Mina oma meestega

Comments

Popular posts from this blog

100 aasta pärast oled vaid tolm

Kreeka. Ateena. 11.-16.mai

Mirteli sünnilugu