Nr186 tegemised sügiskuudel
Mina oma järeltulijatega😍 06.09.2021
Oi, kuidas ma ei salli rutiini või siis jahedaid ja sombuseid sügisilmasid või siis seda kui ma olen kahevahel ja ei suuda otsustada.
Vahel kui pole ammu kuskil käinud ja pidevalt on üks ja seesama päevakava, hakkab mul kummitama üks lause Jaan Tätte laulust "Miljuneer:" "Kõik päevad sarnased kui neegrid kõrbes..." Neeger pole küll tänapäeval just viisakas sõna, aga minule omal ajal küll koolis õpetati, et Aafrikas elavad neegrid. Mis selles siis halba on?
Beebikooli: nii imeilus on mööda mereäärset teed päikesekullases hommikus oma lemmiktööle tõtata😇 11.10.2021
No igatahes, kuna suve jooksul me piisavalt kuskil ei käinud, siis mõtlesin, et võiks perega Soome sõita. Laevareis on ju alati nii tore ja lapsed saavad mängida ja sotsialiseeruda. Muidu ju kogu aeg suht sama päevarütm. Reisiks oli muidugi nii raske ühist aega leida, mis kõigile sobiks. Vaja ju minna kohe, sest äkki läheb varsti juba täiesti talveks. Pidime ka arvestama Priidu tööpäevadega. Lõpuks leidsin ühe pühapäeva vastu esmaspäeva (19.-20.september), mille tõttu pidime ohverdama ühe Mihkli koolipäeva.
Soome kasuks otsustasime veel seetõttu, et seal pidi kõik koroona suhtes rahulikum olema: ei nõuta passe jne Mõtlesime, et proovime ja vaatame, kas seal on olukord parem. Eestis on ju hetkel tõeline ahistamine, toidukohtadesse ei pääse jne
Päris nii lihtsalt see minek ka muidugi ei läinud, pidin testi tegema. Õnneks vedas mul, sain testi tasuta. Juhuslikult paar päeva varem kirjutati mulle turu-uuringute firmast Kantar Emor. Küsiti täpsustavaid küsimusi tervise ja elustiili kohta ning kas planeerin vaktsineerida ja kuidas suhtun laste vaktsineerimisse jne Lisaks pidin Läänemaa Haiglas PCR ja antikehade testi tegema. Sättisin testi ajaks täpselt selleks ajaks, et tõend kehtiks terve reisi aja. Vastus oli muidugi negatiivne ja antikehasid oli mul 3,4😊 Huvitav, et kevadel tegin ka vereanalüüsi ja siis oli antikehasid 2,4. Kuskilt olen ühe keha juurde saanud. Ühesõnaga koroonaga pole mul mingit kokkupuudet olnud. Ajasin kindlasti uuringufirma keskmise sassi, sest oma eluviise ja suhtumist pole muutnud, elan väga tervislikku elu, olen väga harva haige, liigun igapäevaselt, ei tarbi alkoholi juba peaaegu 4 aastat, ei suitseta ja vaktsineerimisest pole huvitatud. Testist oli niipalju kasu, et Soome poole peal kontrolliti kõiki laevast väljujaid. Kellel polnud tõendit, said sealsamas testida. Kuna aga laev oli nii ülerahavastastatud, siis olid järjekorrad pikad. Huvitav, et tagasi tulles, Eestis, ei kontrollinud keegi mitte midagi. Tule või puruhaigena ja nakata kõiki.
Laeva peal oli muidugi tore, kuigi tagasitulek oli oluliselt mõnusam, sest siis oli laev mõnusalt tühi. Sõime burksi, mängisime mängutoas ja šoppasime. Ostsin Mirtelile mõned riided, Robertile mänguasju, endale nahkkindad ja muidugi palju maiustusi. Seekordne laevareis oli huvitav seetõttu, et tugeva külglaine tõttu hirmsasti kõigutas: asjad kukkusid ja sirgelt kõndida oli keeruline.
Kui saaks valida, siis sõidaks pigem Tallink Stariga kui Megastariga, sest Staril on kuidagi suurem ja avaram mänguala lastele.
Megastari mängutuba:
Soome jõudes jäid lapsed kärus magama. Jalutasime kesklinna poole, käisime läbi toidupoest ja suundusime hotelli.
Tuul oli muidugi päris jahe, aga vähemalt päike paistis ja vihma ei sadanud. Kui hotelli jõudsime, olime nii läbi, et ei viitsinud enam kuskile väga minna. Me Robertiga käisime veidi jalutamas ja vaatasime tramme, Haapsalus neid ju pole.
Hotelliks valisin pika eeltöö järel
Radisson Blu Aleksanteri: https://www.radissonhotels.com/en-us/hotels/radisson-blu-helsinki-aleksanteri
See on viisakas kesklinna hotell: baarid, poed, kohvikud ja kaubanduskeskused kohe sealsamas. Mihkli unistuste pood - Lego pood oli ka kohe jalutuskäigu kaugusel. Olime kõik suht väsinud ja läksime varakult magama, magasin hotellivoodis nagu nott. Naersime, et sõitsime Soome, et hotellis magada. No aga vahel on ju vaja kuskile ära. Õnneks oli tuba keskmisest suurem, ~30 ruutmeetrit. Toas oli väike külmkapp, veekeedukann ja nõud. Kuumas vees sain Mirtelile toitu soojendada, ideaalne. Toa uks oli nii lai, et mahtus ka Bumbleride Indie Twiniga sisse sõita ja lahedalt seda lahtiselt esikus hoiustada.
Hommikusöök hotellis oli superhea, väga suur valik ja huvitavad energia shotid: värsked smuutid jne Sõime isukalt. Eraldi ostes oleks hommikusöök 23€ olnud, meil oli toa hinnas ja hotelli 1 öö maksis meie 5liikmelisele seltskonnale 160€
Peale hommikusööki käisime Mihkli ja Robertiga šoppamas. Ostsime mänguasju ja lastele riideid. Tagasiteel hüppasime ühest pitsabaarist läbi ja ostsime kaasa ühe suure ja maitsva pitsa.
Varsti oligi aeg tuba vabastada ning sammud jälle sadama poole seada.
Reisiga võis üldjoontes rahule jääda, vähemalt sai korra kodust ära ja lastelgi oli suure laeva peal lõbus. Mirtel õppis seal ütlema: kaak, kaak, kaak. Ma ei tea küll, mida see tähendab, aga nii armas kui ta laeva peal käimisraamiga ringi tatsas ja kaak-kaak ütles. Või siis hommikul ärgates hotellis.
Mirtel on üldse nii nunnu, aga küllaltki kange ka. Tahab tihti sülle ja et temaga tegeletaks. Muidu väljendab ennast varsti küllaltki häälekalt. Kui Robert midagi ära kisub, siis teeb häält või siis kui pepuli kukub. Minu arust natuke manipuleerib ka ja mängib printsessi. Kui kukub, siis vaatab, et kas keegi nägi. Kui ei näinud, siis nutma ei hakka. Pole ju mõtet.
Viimane kuu on jälle nii kiiresti läinud ja Mirtel jälle nii palju arenenud. Kui augusti lõpus ta veel rohkem roomas, siis üsna pea hakkas ta edasiliikumiseks käputamist eelistama. Võib siis öelda, et veidi enne 11kuuseks saamist hakkas käputama.
Mirteli 11nda elukuu täitumise puhul kirjutasin sotsiaalmeediasse nii:
Täna sai meie kõige väiksem ja nunnum juba 11kuuseks. Polegi enam väikest beebit, vaid hoopis peagi aastaseks saav neiu. Möödunud aasta on läinud meeletu kiirusega, pole üldse Mirteli beebiaega nautida jõudnudki. Appi, kuidas tahaks seda aega tagasi keerata ja veel korra nautida😍
Mirtel veedab nüüd suure osa päevast püsti seistes. Esialgu veel toe najal. Iga võimaliku asja najale ajab end püsti. Täna sai esimest korda lauaservast kinni (nagu pildil) ja vaatas üle selle. Edasi liigub esimesed sammud käputades ja siis turboga roomates huvitavate asjade poole. Enamasti on need ikka keelatud: raamaturiiulist suurte raamatute kiskumine, wc-paberi rulli haaramine, trepist ronimine jne
Sõnadest on hästi selge "aitäh." Sööb püreesid ja näputoiduna peaaegu kõike, mida meiegi. Soola ja suhkrut üritan mitte anda või siis väikeses koguses.
Kaalunumber on seisma jäänud, 13,5kg ja pikkust umbes 77cm. Kaalult ja pikkuselt on Mirtel sama vanast Robertist palju väiksem.
Magab Mirtel nüüd enamasti 1x päevas, vahel kui hommikul umbes 6 ajal tõuseb, siis teeb ühe kiire hommikuune ka.
Kikusid on all ees 2.
Mirtelil on endiselt sinised silmad ja nunnud helepruunid lokkis juuksed😍
Nüüd on Mirtelil selline etapp, kus ta proovib aina enam püsti edasi liikuda. Küll mitte veel iseseisvalt, vaid toetudes näiteks seinale, diivanile, käimisraamile vms 2.oktoobril avastas ta eriti toreda mooduse edasiliikumiseks: tõuseb kellegi najale püsti ja hakkab siis riietest kinni hoides liikuma.
Mirtel avastas käimisraami (15.09.2021):
Ka nii saab kõndida (3.10.2021):
Sööb Mirtel nagu meiegi, 3x päevas, enamasti emme tehtud püreesid või vahel ka poe omasid. Hommikul teen Mirtelile ja Robertile putru, mida nad just väga isukalt ei söö. Lõunaks teen tihti kogu perele ahjujuurikaid, Mirteli omadele soola ei pane ja püreestan. Lisan talle tavaliselt kas veiseliha- või kana- või kalapüreed. Pärast püree söömist annan talle veel erinevaid asju maitsta: puuvilju, beebikrõbuskeid, juustu, röstsaia jne Vahel annan magustoiduks kohupiima või Kreeka jogurtit beebismuutiga. Õhtul on enamasti sama toit, mis lõunalgi, aga näputoitu ei viitsi anda. Ma ei jõua seda laga muidu koristada. Ise üritan ka muidugi kuskil teiste toitmise vahel kiiruga süüa. Nii unistan, et saaks seda söömise protsessi natuke kauem nautida ja samal ajal lehest uudiseid lugeda. Võibolla mõne aasta pärast on see võimalik...
Mirtel näputoitu maitsmas: mustikad on nämmad😊 10.09.2021
Sõnadest ütleb Mirtel hästi selgelt aitäh ja mämm-mämm. Umbes 3.oktoobril õppis da-daa ütlema ja parema käega lehvitama. Vahel laulab ta midagi omas keeles. Tundub, et hakkab enne laulma ja siis rääkima. Kikusid on Mirtelil hetkel 3 ja neljas on tulemas: all on kaks ja üleval paremal 1. Kolmas hammas ilmus igeme seest 10. oktoobril.
Õnneks hakkab pingeline sünnipäevade hooaeg läbi saama. Kõik mu lapsed on ju sügiskuudel sündinud (täpsemalt saab lugeda siin: http://illekas.blogspot.com/2020/09/miks-mu-lapsed-koik-sugiskuudel-sunnivad.html?m=1) Ainult Roberti pidu on veel jäänud. Minu suur sünnipäevaidee läks jälle laste haiguse tõttu aia taha. Mirtel põdes küll kergemalt, vaevles ainult nohu käes, Robertil oli aga kogu kompott: nohu, köha ja palavik (39,6°). Õnneks oli kõrge palavik vaid korra, ära ehmatas aga küll.
Algul mõtlesin, et teen suure peo kolmele Palusalule, kes said või saavad 1, 3 või 13. Plaan oli rentida batuut ja jäätisemasin jne Siis läksid aga ilmad jahedaks ja lõpuks jäid lapsed haigeks. Broneerisin siis Väike Haapsalu mängutoa https://www.haapsaluutselt.ee/et, mis äsja avati, aga pidin peo siiski edasi lükkama. See tähendab Roberti peo, Mirteli oma tegin õigel päeval ja väiksema seltskonnaga. Ehk saan Robertile novembris mängutoas veidi suuremalt teha. Mõnes mõttes veidi kahju ka, et Mirteli pidu nii väike oli, Roberti esimene sünna oli küll igatepidi suurejoonelisem. Samas oli selle väikese peogagi sahmimist küllaga. Lohutan ennast sellega, et Mirtel soovib ju ikkagi kõige rohkem emmet-issit, küll jõuab veel tulevikus pidutseda. Peol käisid vanaema ja vanaisa ning Cesilia koos Steveniga.
Mirteli 1. sünnipäeva pildid:
Suure õega
Cessu ja lapsed
Mirtel ja vanaisa
Sünnipäevalaul
Eliise 17. sünnipäev 06.09.2021:
Cesilia 25. juubel 12.09.2021
Mihkli 13. sünnipäev 06.10.2021:
See kahevahel olek on ikka tihti väga raske. Ja ma tean seda ka, et mulle nõu anda ja milleski ümber veenda on suhteliselt võimatu. Tihti tean juba ette, et kas teen või ei tee, mõlematpidi kahetsen pärast. Ja kui ma midagi pähe võtan, siis nui neljaks, viin selle täide. Nagu selle uue koera võtmine. Teadsin juba ette, et kui ma teda ei võta, siis kahetsen ja kui võtan, siis kahetsen ka.
Koera saamise saaga oli selline:
Algul tahtsime kaukaaslast, et see vähemalt valvaks ka. Endine koer Nora oli ülisõbralik ja valvekoerana temast asja polnud. Tingimused uuele koerale olid, et ta oleks suur, karvane ja lastesõbralik. Kuna Eestis väga suure koera poegi ei liigu, siis pidin piiri taha vaatama. Tänu ühele tuttavale leidsin Poolast inimese, kes kasvatab Newfoundlandi koeri ja parajasti olid mõned 15.06.2021 sündinud pojad veel saadaval. Mulle meeldib just pruuni värvi njuufa. Asi käis üsna kähku, maksin raha ära (väga palju raha🤑) ja peagi (1.oktoobril) oli koer koos dokumentidega aia taga. Siiani pole veel kohale jõudnud, et jälle koeraomanikud oleme. Nime jätsime tal suhteliselt samaks, aga Robert eestistas. Ehk siis Poola Dzina'st sai Tiina😆 Tiina on tõupuhas Newfoundlandi koer. Kõik lemmikloomatarbed ostsin Valgekihv e-poest, kus on hea valik ja soodsad hinnad. Megapalju on ikka muidugi jamamist koeraga, jälle beebi majas, kes pissib ja kakab põrandale. Ma ei saagi aru, et miks ta õues oma kõiki hädasid ära ei tee, vaid niipea kui tuppa saab, siis varsti jälle loik või junnid kuskil. Meie uus parkett kõik rikutud nüüd, peab jälle vahetama...
Kõige hullem on muidugi hoopis see, et Robert kardab teda. Kui koer on toas, siis peab uks kinni olema, et ta meie juurde ei pääseks ja õue ei julge Robert enam väga minna. Tiina on mitu korda mänguhoos Robertit naksanud või ümber lükanud, kutsikate värk ju. Mirtelist tuleb ka teda samal põhjusel eemal hoida. Nii kahju muidugi, et koer ei saa meiega koos olla. Olen kaalunud isegi, et äkki peaks tast loobuma? Äkki on kuskil mõni tore pere, kes saaka imearmsa kutsa omale võtta? Või äkki ikka laabub kõik?
Esimene kohtumine 1.okt. 2021:
Metsas 06.10.2021
Harjamine
4kuune Newfoundlandi koer
4kuune
Esimesed nädalad koeraga:
Vot sellist elu elamegi igapäevaselt, ootame jälle uut kevadet ja et see koroonahullus ning totakad piirangud juba ükskord lõppeks. Paari päeva pärast saan teada, kas olen suutnud haapsallaste usalduse võita ja pääsen Haapsalu Linnavolikokku. Nii ootan juba😊 Tahaks juba tööle hakata...
Mirtel mänguhoos 05.09.2021
Kaks skorpionit ehk Steven onu Robertiga 06.09.2021
Jälle uus hooaeg: minu lemmiktöö 08.09.2021
Robert 11.09.2021
Uued imearmsad mütsid😍 https://m.facebook.com/Lumiliisdisain/ 17.09.2021
Ma ikka jooksen, iga ilmaga 24.09.2021
Kaks Mirtelit 26.09.2021
Issi printsess 01.10.2021
Robert ja Steven 22.09.2021
Nunnukad 26.09.2021
Kõige parem mängukoht: aknalaud 11.10.2021
Comments