Esimesed nädalad beebiga

20päevane Mirtel

Esimesed nädalad on olnud õnnelikud, aga samas ka väga keerulised. Algul olin emotsionaalselt väga ebastabiilne: hakkasin iga asja peale nutma ja arvasin, et ei saa millegagi hakkama. Huvitav, et olen 5 last ilmale toonud, aga ikka tunnen ennast nii rumalana. Millegipärast osad nõksud, mida olen teiste peal kasutanud, üldse ei toimi ja samas on palju asju, mida pean juurde õppima. Võiks ju küll juba puusalt tulistada, aga ei😅 

12päevane

Näiteks kasvõi naba puhastamine. Esimese lapsega 24 aastat tagasi soovitati naba puhastada/desinfitseerida briljantrohelisega, järgmistega saialilletinktuuriga ja polnud mingit probleemi. Nüüd aga peab puhastama palja destilleeritud veega. Hakkasin siis ka usinalt puhastama ja pea iga mähkmevahetusega tõmbasin ka naba üle. Keegi polnud aga meelde tuletanud, et pärast peaks kuivatama ka ja Mirteli naba hakkas haisema. Nii armas pisike preili ja nii vastik mädahais. Õnneks sain veast aru, ostsin saialilletinktuuri ja sain naba korda. Nabakönt kukkus ära 5ndal päeval ja siis kadus ka vastik hais. Nüüd on veel veidi koorikuid, aga puhastan saialilletinktuuriga ja iga päevaga läheb paremaks. Ei tea, miks küll enam ei soovitata sellega puhastada, palju jama oleks olemata?

Minu vanim (24a)ja noorim tütar (13päevane)

Umbes 5ndal päeval hakkas Mirteli parem silm rähma ajama, ilmselt pisarikanali ummistus. Masseerisin silmanurka ja puhastasin destilleeritud veega, aga paremaks väga ei läinud. Vanasti puhastati kummeliteega, mida tänapäeval enam ei soovitata, kuna võib allergiat tekitada. Nii kui hakkasin sellega puhastama, läks silm paremaks. Tasub ikka vanu tarkusi meeles pidada.

Vanema vennaga, 12a ja 2nädalane

Õnneks on Mirtel tõesti hea magaja, võrreldes Robertiga nagu öö ja päev. Robert on alles nüüd hakanud veidi paremini magama. Beebist peale magas ta muidu ainult minu süles, tissi otsas, rinna peal või liikuvas kärus. Ostsin ju kahese kärugi (Bumbleride Indie Twin) selle mõttega, et äkki pean jälle kärutama hakkama. Mirtelile meeldib aga pigem toas magada, Mihkli voodi on päevane lemmikmagamispaik. Kui Robert jäi süles magama ja ta voodisse panin, siis ärkas kohe üles, vahel magas max 10 minutit. Mitte midagi teha ei saanud. Mirtel magab päeval vahepeal 3 tundi jutti, saan koristada ja süüa teha ja võimelda jne Vahepeal jõuan isegi istuda ja mitte midagi teha😂 Siiski on vahepeal gaasid kimbutamas ja koguaeg on selline tunne, et piima on ka vähe. Eriti õhtuti hakkab ta tissi otsas väänlema. Siis teen talle massaaži kõhu peale, see veidi aitab. Aitab ka enda kõhul kiigutamine ja super hea asi on white noise: see on selline pahisev heli, mis imiteerib kõhus oldud ajal vere kohisemist soontes https://www.youtube.com/watch?v=oewj_XEM1js&t=8285s. Lasen talle seda youtube`ist tihti ja enamasti jääb nagu võluväel rahulikuks ja magama. Muidugi peavad siis kõik muud häirivad asjaolud kõrvaldatud olema, nagu näiteks märg mähe või tühi kõht. Kui kõht on tühi, siis ei aita miski, kisab nii, et terve maja kajab. Kõige rohkem aitab kõige vastu ikka tissi otsa panemine😊

                               12päevane ja 23kuune

Veidi väiksema vanema vennaga, 1a ja 11kuune ja 2nädalane

Robert ütleb õe kohta täts

Öösel magab Mirtel ka suhteliselt normaalselt. Kui Robert oli nõus ainult minu kõrval ja peal ja tissi otsas magama, siis Mirtel on isegi vahepeal nõus oma voodis magama, vahel isegi 4-5 tundi jutti. Algul magas paremini, aga nüüd on hakanud gaasid kimbutama. Loodan väga, et need gaasijamad ükspäev lõppevad ja Mirtel saab ka valust lahti ning jälle paremini magada. Kuna kõik D-vitamiinid pidid gaase tekitama, siis ostsin Mirtelile Nõgelist Eestis toodetud päikesevitamiini https://nogelorganics.com/e-pood/d-3-vitamiin-beebidele-oliivioliga-440-iu-11-%ce%bcg-10-ml/. Kirjelduse põhjal tundub puhas kraam, mis ei tekita kõhuvaevuseid. Nõgel toodab näiteks ka täiskasvanutele D vitamiini, rauda ja B12 vitamiini. Ise kasutasin raseduse ajal Nõgeli superrauda ja see küll vaevuseid ei tekitanud.

Issi süles on hea tududa😍 19päevane Mirtel

Esimesed arstilkäigud ka tehtud ja süda rahulikum. Kõigepealt käisime Tallinnas kõrvu kontrollimas, sest kohe peale sünnitust ei läbinud Mirtel kuulmistesti ja kutsuti tagasi. Mina siis superpabistajana jälle mõtlesin, et mis nüüd saab? Õnneks oli aga kõik korras. Teist korda käisime pereõe vastuvõtul, kes kuulas ja vaatas. Õnneks on Mirtel ilusasti juurde võtnud ja minu kartus piima vähesusest lükkus ümber. Kaalu oli Mirtelil kahenädalaselt 4400g (sünnikaal 4026g) ja pikkus 55cm (sünnipikkus 53cm). Peaümbermõõduks saime 36cm.

Robert jooksurattaga 15.oktoober 2020

Robert sai ka vahepeal jälle kuukese vanemaks. Järgmisel kuul saame juba kaheaastaseks saamist tähistada. Ta on olnud ikka supertubli, vapper ja positiivne venna. Kui esimesel kohtumisel ajas Mirtel teda nutma, siis nüüd muudkui paitab ja jookseb voodi juurde kui Mirtel häält teeb. Titekisa teda ka vist enam väga ei häiri. Õnneks ei kisa Mirtel muidugi väga palju, aga vahel tuleb ikka ette. Näiteks kui ma tal piisavalt kiirelt mähet ei vaheta kui tal kõht tühi on. Muidugi vahepeal kipub Robert Mirtelit käest või jalast sikutama, nii et koguaeg tuleb jälgida ja kahekesi neid jätta ei saa. Õhtuti jääme magama nii, et Mirtel ühel pool ja Robert teisel pool hoiab mul ümbert kinni. Ta on ikka nii emme nunnupall ja vajab mind. Robert sai oma varase sünnipäevakingi ka kätte, ostsime talle jooksuratta, Mõtlesin, et äkki siis saab veidi kiiremini jalutamas käia. Kahjuks juhtus aga sellega samamoodi nagu tõuksiga: läksime jalutama ja mina tassisin jooksukat😂 Robert tahab hästi palju käia, mina tahaks aga jälle vahel kiiremini kõndida. Algul ta ei tahtnud uues kärus üldse istuda, nüüd on juba veidikene nõus.

Robert ja jooksuratas

Lastega sügises. Bumbleride Indie Twin.

Robertile meeldib tantsida

Liitusin ka Kõhukliiniku https://kohukliinik.ee/ programmiga. Nüüd teen iga päev kõhu- ja vaagnapõhjalihastele mõeldud harjutusi. Liituda sain soodushinnaga, muidu maksab 12nädalane programm 90€. Usun, et tasub liituda ja muidugi usinalt iga päev harjutusi teha. Mina olen esimese nädala juures ja teen harjutusi 2x päevas, mõlemal korral umbes 7 minutit, nii et väga palju ei võta aega ka. Igatsen muidugi rohkem õue jalutama. Robertiga sai ikka iga päev mingi 10km vähemalt jalutatud. Nüüd Mirteliga umbes 1km. Kindlasti kirjutan edaspidi ka sellest, et kuidas mul programmi läbimine õnnestub ja kas on ka muutuseid märgata.

20päevase musirulliga

Praegu kardan kõige rohkem seda päeva, kui Priit tööle ja suuremad lapsed kooli lähevad. Ja see päev on juba homme. Ma ei tea üldse, kuidas ma siis hakkama saan? Kuidas ma Robertiga tegelen, talle süüa annan või magama panen? Ta ju ise sööb veel kehvasti, peab aitama. Samuti ei käi ta veel väga poti peal, nii et pean mõlemal mähet vahetama. Aga kui korraga kakavad, mis siis saab? Oh, soovin südamest, et kõik läheks hästi...