Kui ma oleksin linnapea

Alati kui millestki mõtled või kuskile pürgid,  küsitakse kohe, et mida sa teeksid teistmoodi või paremini kui su eelkäija? Mitte, et ma nüüd kohe linnapeaks tahaksin saada, aga mõtiskleda sellel teemal võib ju igaüks. Tegelikult olen ma selle ameti peale mõelnud küll. Või siis oleks see üks vaheetapp? Nimelt kunagi soovisin saada esimeseks naispresidendiks, aga nüüd ei tundu see koht enam nii ahvatlev. Haapsalu linnavolikokku kandideerin aga küll, ja usun, et seekord sinna ka saan. 

Kui ma aga peaksin kunagi linnapeaks saama, siis ma oleksin samasugugune nagu ikka: aus, õiglane, töökas, puhtust armastav, nõudlik, ettevõtlik, tohutu tahtejõuga, visa, sportlik ja musikaalne 5 lapse ema. 

Kindlasti prooviks ma olla kõigi vastu ühtemoodi hea ja õiglane. Alati ei pruugi see muidugi õigesti välja kukkuda. Millegipärast soovitakse, et sa poole valiks. Mäletan kooliajast, et mängisime vahetunnis kummikeksu ja osad keksutajad läksid omavahel riidu. Mina soovisin aga mõlematega hästi läbi saada, kahjuks tehti mulle üsna ruttu selgeks, et kas valin poole või kaotan kõik. Usun, et ükskõik mis juht peaks aga suutma ikkagi kõiki pooli mõista ja vajadusel lepitada  ning liita. Õnneks on mulle antud väga tugev empaatiavõime. Mulle meeldib tihti end teise inimese rolli mõelda, et mida  ta võib tunda või mõelda. Nii on palju lihtsam inimestest aru saada. 

Kui aga mõelda konkreetsemalt, et mida ma muudaks või algataks meie kaunis Haapsalus? Kindlasti püüaksin muuta linnakese veelgi atraktiivsemaks puhkepaigaks ja et nii siin elavatel inimestel kui ka turistidel siia alati rõõm oleks tulla ja õdus olla. Kuna Haapsalu on suhteliselt väike, siis võiks kõik teha, et siin oleks võimalikult mugav just jalgsi, jalgratta, lapsevankriga vms liigelda. Kindlasti peaks uuendama kõnniteid, et ei oleks liiga kõrgeid ääri (nt Mulla tänav),  konarlusi (nt Paraleppa viiv tee), piiramata kõnnitee ( nt Kiltsi tee ääres) või et üldse oleks kõnnitee (nt Männiku tee või  Käbi tänav) jne Alati ei pruugiks võibolla hakata uut rajama, vaid proovida muuta vana paremaks.

Kindlasti peaks üle vaatama ka ühistranspordi võrgustiku ja graafiku. Võibolla oleks aeg midagi kardinaalselt muuta? Näiteks, miks ei ole võimalik sõita ühe bussiga Kiltsist Uuemõisa?

Kindlasti olen ma mittelammutamise ja looduse usku. Kui on vähegi võimalik säilitada, siis tuleb seda teha. Näiteks Kuuse tänava koolihoonele võiks leida uue rakenduse. Vahepeal oli ju jutt, et sinna võiks kõik noortekeskused ja muusikakooli jne kolida. Poleks paha mõte? Võiks ju küsida ka linnarahvalt mõtteid. Ka Roger Tibari (Haapsalu linnapeakandidaat) loomelinnaku idee on huvitav. Samuti ei raiuks ma kergekäeliselt maha suuri puid, nagu näiteks Haapsalu peatänaval seda tehti, sest puud pakuvad meile varju nii päikese kui vihma eest.

Et Haapsalus oleks tore elada, võiks korrastada ka tühjad kolemajade territooriumid või siis nõuda seda kruntide omanikelt. Vana lihakombinaadi hooned ja ümbruse võiks korrastada ning samuti naftabaasi maa-ala. Äkki oleks võimalik ka mõni tore park või puhkekoht juurde teha? Näiteks raudteejaama ja Rimi vahel on üks tore haljasala, kuhu võiks laste mänguväljaku püstitada. Korrakaitsjatelt tuleks nõuda rohkem alkoholiga ülepingutanute korralekutsumist taolistes parkides. Lisaks võiks olla rohkem pinke ja prügikaste ka sellistes kohtades nagu näiteks Uuemõisa või Kiltsi viival suunal, mitte ainult kesklinnas. Ka avalikke välikäimlaid võiks olla siin ja seal. Usun, et ka eakad oleks korralike kõnniteede, puhkekohtade ja paremini läbimõeldud bussitranspordi üle õnnelikud.

Mis võiks olla veel peale kaunite parkide ja ilusate alleede ühe kuurortlinna tõmbenumbriks? Loomulikult korralik supelrand. Väga palju otsiti sellel suvel just sellist randa, kus oleks mõnusalt liivane, lastele parajalt madal ja täiskasvanutele sügav, kus oleks lastele mänguatraktsioone, riietumiskabiinid ja WC. Tundub, et sellist ideaalset pole olemas, sest Paralepas on mudane ja vetikaid palju (ükski laps ei salli neid), Vasikaholmis madal, Viigis kivine. Väga populaarseks on kujunenud hoopis kesklinnast umbes 4km kaugusel asuv Valgevälja karjäär, kus palaval suvepäeval on sulistamas ja päevitamas umbes 100 inimest vähemalt. Karjääris on looduslikult liivane kallas ja põhi, parajalt lauge sisseminek lastele ja mõnusalt sügav vanematele, vesi soojeneb ruttu.  Selle saaks kohandada suhteliselt vähese vaevaga toredaks puhkekeskuseks: kohendada sissesõiduteed, teha parkla, lastele mänguväljak, riietuskabiinid, wc, kohvik, panna valvama rannavalve jne Turvaliseks liiklemiseks võiks sinna viia kergliiklustee.

Alati on hea võtta eeskuju minevikust. Mida tegi populaarne linnapea Hans Alver (Haapsalu linnapea aastatel 1931-1940), et teda nõnda ülistati? Mingil määral kõiki neid samu asju, tuues esile just Haapsalule omase ilu. Enamikes Eesti paikades pole ju võimalik lühikese jalutuskäiguga mere äärde või kaunitele rannapromenaadidele jalutama jõuda. Mereäärne ilu on aga väga lummav. Alveri üheks plussiks oli ka see, et kus aga sai, lõi käed külge. See muutis ta rahvale lähedasemaks ja samas on ju nii võimalik vahetult linnarahvaga suhelda ja probleeme kuulda ning lahendada.

Kui mina peaksin saama kunagi linnapeaks  (või linnavolikokku), prooviksin olla just selline vahetu ja sõbralik. Kuna pole kunagi loorberitel puhanud, vaid alustanud varakult nullist, siis tean kui raske on kuskile jõuda ja kui palju peab selleks tööd tegema.

Kindlasti toetaksin ettevõtlust ja kõiki algatusi, mis looks juurde väärtust ja töökohti. Näiteks eralasteaedu ja - koole praegune linnavalitsus ei toeta. Väga paljudes linnades on aga just järjekorrad sellistesse asutustesse. Pealegi kõik lapsed ei sobigi suurde lasteaeda või rühma. Neil ongi just vaja teistsugust lähenemist. Milleks siis seda pärssida?

Eesmärgid on alati vajalikud, sest vastasel juhul pole kuskile pürgida. Tore, et Haapsalu on juba praegu ilus linnake, aga aruka planeerimise ja läbimõeldud tegutsemisega saaks seda kindlasti veel paremaks muuta.