Elu viiekuuse Robertiga: natuke lihtsam?
5 kuud on läinud nagu lennates. Robert on üliarmas põselohuga nunnupall. Nimelt kui ta naeratab, siis paremasse põske tuleb lohk (või isegi 2 lohku). Naeratab ta üldse üsna palju, eriti kui nägusid teha, siis kohe suu kõrvuni. Häälega naermiseks tuleb talle väga veidrat nägu näidata või kõdistada kaenla alt. Robert naudib inimesi ja seltskonda. Tahab tähelepanu keskpunktis olla. Kui venna koju tuleb, on ülirõõmus. Üldse Mihkel talle tohutult meeldib. Õed ka loomulikult. Eriti ei võõrasta, aga vahel kui unine ja pahur ja kui siis keegi võõram järsku sülle haarab, siis läheb suu tagurpidi ja hakkab nutma. Üldiselt muidu mitte. Näiteks käisime maal, panin Roberti mamma kõrvale voodi peale, mamma tegi talle nägusid ja kõditas ja Robert kilkas rõõmust, papale ka naeratas kohe. Vahepeal unustas Robert keeramise ära või siis polnud tal tahtmist kõhuli keerata. Veidi enne viiekuuseks saamist hakkas aga äkki koguaeg kõhuli keerama. Nüüd keerab mõlemat pidi. Teeb veidi selliseid roomamisliig