Roberti esimesed sammud ja soe talv
Lapsed teevad piparkooke 26.11.2019 1. advent "Viska viis" Miki ja Minni Aeg on läinud jälle liiga kiiresti. Nojah, jõulukuu ju. Mul on olnud megapalju tegemisi. Alates septembrist käin aeg ajalt Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) vabatahtlikuna lastega mängimas ja laulmas. Seal on alati kõik nii sõbralikud ja võetakse hästi vastu. Mõte sealkäimisest oli mul juba ammu, aga teostasin alles sellel aastal. Loodan, et saan veel seal pikalt lapsi rõõmustada. Tunnen, et muutun iga korraga ka julgemaks ja paremaks. Robert on hästi vastu pidanud, päeval ongi temaga tore. See tähendab, et ta vajab küll hästi palju tähelepanu, aga ta on tavaliselt rõõmus. Samas on see väga raske, et ega midagi muud ikka teha eriti ei saa, sest ta tuleb ja ripub siis jala küljes või läheb ahju või krudib erinevaid kodumasinate nuppe või ronib kuskile jne Koguaeg tahab ikka tegelemist ja vaatamist. Selles suhtes on väga raske. Ööd on aga endiselt eriti ra