Ille blogi

Lapsed teevad piparkooke 26.11.2019  1. advent "Viska viis" Miki ja Minni Aeg on läinud jälle liiga kiiresti. Nojah, jõulukuu ju. Mul on olnud megapalju tegemisi. Alates septembrist käin aeg ajalt Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) vabatahtlikuna lastega mängimas ja laulmas. Seal on alati kõik nii sõbralikud ja võetakse hästi vastu. Mõte sealkäimisest oli mul juba ammu, aga teostasin alles sellel aastal. Loodan, et saan veel seal pikalt lapsi rõõmustada. Tunnen, et muutun iga korraga ka julgemaks ja paremaks. Robert on hästi vastu pidanud, päeval ongi temaga tore. See tähendab, et ta vajab küll hästi palju tähelepanu, aga ta on tavaliselt rõõmus. Samas on see väga raske, et ega midagi muud ikka teha eriti ei saa, sest ta tuleb ja ripub siis jala küljes või läheb ahju või krudib erinevaid kodumasinate nuppe või ronib kuskile jne Koguaeg tahab ikka tegelemist ja vaatamist. Selles suhtes on väga raske. Ööd on aga endiselt eriti ra

Robert koos emme Pipiga 26.11.2019 Robert koos ühekuuse õepoja Steveniga 30.11.2019 Robert on nüüd suur ja mina hästi kurb kuidagi. Nii tahaks pisikest beebi-Robertit… Robert on väga palju muutunud ja arenenud, üks mis on aga jäänud, raske on ikka temaga. Viimastel päevadel isegi väga-väga raske. Kõik sai alguse sellest nõmedast kaitsesüstist, mille ta 14.nov sai. Järgmisel päeval tuli meganohu ja on siiani. Nii kahju, ta ei saa üldse läbi nina hingata ja see on kõik raskeks teinud, näiteks tissi ja luti imemise. Õhtuti on ta ka nii rahutu ja ei taha üldse tuttu jääda, koguaeg jaurab, laulan talle kõik beebikooli laulud ära ja kussutan süles jne Öösiti ka nutab ja jaurab ja ronib. Me ei saa üldse magada, nii väsinud juba. Kõige hullem on see öine meie otsas ronimine, koguaeg kardan, et kukub voodist alla. Proovin ju talle rinda ka vähem anda. Ideaalis tahtsin anda 1 aasta ja selle ma täitsin. Samas, kuidas lõpetada? Kas piisab ainult täispiimast või peab ikkagi segu and

Täna 23.45 täpselt õigel tähtajal, 11.11.2018, sündis Robert  🥰 See esimene aasta on ikka liiga ruttu läinud... On olnud väga raske aasta, sest Robert pole siiani väga hea magaja. Meelde jääb lõputu kärutamine, sest Robert magas ainult sõitvas kärus. Nüüd on hakanud ka seisvas kärus magama, kõik päevauned sünnist saati ikka õues. Samas on olnud imeline aasta koos üliarmsa nunnupalliga ❤ ️ Haigused pole väga kimbutanud, kui välja arvata 3 päeva palavik. Kikusid on 2, aga ülesse on varsti lisa tulemas  :) Saab veel rinda (koguaeg plaanin lõpetada, aga oma laiskusest pole viitsinud tegeleda), nii päeval kui öösel ikka 6-8 korda vähemalt. Sööb paljusid asju, väga ei meeldi hapud asjad: apelsinid, mandariinid, maasikad. Kuna siiani on saanud suht soola- ja suhkruvaba toitu, siis nüüd hakkame vaikselt ka neid proovima. Robertile meeldib puidust rongi klotse pulga otsa panna ja üldse igasugu selliste arendavate asjadega mängida. Nüüd mä

Nii jube ruttu on see aasta ikka läinud…väga raske aasta, aga samas ka kõige ilusam. Eks see raske läheb varsti meelest ja jääb meelde ainult parim, minu nunnupall – musipall - moosipall Robert. Ma ei jõua ära tänada ja mõelda, et KUI ÕNNELIK MA OLEN, et üks selline armas tegelane veel mu ellu tuli. On 9.novembri õhtu kui seda kirjutan. Homme, pühapäeval, plaanime Robertile suurt pidu, kutsutud on umbes 30 külalist, pidu toimub beebikooli ruumides. Kuidas läks, kirjutan edaspidi. Robert ja tema suur "1" Oi kui lõbus :) Robert on jälle selle 12nda elukuuga megalt arenenud. Umbes 15.oktoober õppis ta käputama, nüüd enam üldse ei rooma. Ainult käputades või siis mööda ääri või käimisraamiga. Paar päeva tagasi õpetasin teda trepist üles ronima ja nii ruttu õppis ära. Nüüd läheb nii kiiresti.. Õnneks on nüüd nii, et ei pea tal seljataga koguaeg turvama. Enam ta ei kuku siruli, vaid umbes nädalajagu läheb põlvili või kukutab end pepuli. Võib siis öelda, et nü

See 11nes kuu oli ikka megaarengu kuu 😊 Tundub, et Robert soovis kõik tagasi teha, mis tegemata jäänud. Umbes 10 kuud ja 1 nädal vanana hakkas Robert ennast juba kirstu ja diivani najale püsti ajama. No ja nüüd terve kuu oleme talle turvameest mänginud. Ehk siis enamik ärkveloleku ajast ajab ta ennast kuskile püsti ja siis meie peame valvama, et ta selili ei kukuks. Vahepeal laseb mõlemad käed lahti ka, et mänguasju haarata ja ainult kõhuga toetab kuskile vastu. Millegipärast ei oska ta ennast pepuli potsatada, vaid kukub ikka täiesti selili, peaga vastu põrandat.  10.10.2019 Robertile meeldib väga kitarrimäng ja proovib ka ise Rõngaste pulga otsa panek on lemmik: paneb kõik ära, siis plaksutab ja hüüab "jeee" Puidust rong ja kujundite pulga otsa panemine on ka üks lemmikuid Üha vähem tahab ta põrandal asjatada, ikka püsti. Umbes 10,5 kuuselt hakkas mööda ääri kõndima. Eile õppis ta ära käimisraamiga käimise. Nüüd on ikka täiesti jama, peab koguaeg j

11.09.2019 Nunnukas Uus kombe sügiseks "Pilveke" Robert nüüd juba 10kuune. Ei tea küll kuhu see aeg kaob? Tahaks nii pisikest beebit…, kes veel niiii palju ringi ei liiguks ja lihtsam oleks. Jah, Robert roomab ikka väga kiiresti mööda tube ringi ja tõuseb iga kõrgema asja najal käpuli ja ka püsti. Nii kardan kogu aeg, et kukub. Tõeline lemmik on tolmuimeja, mille najale ta tõuseb ja sellega veidi ringi sõidab.  Roberti lemmik tolmuimeja Igal pool saab veidi tõusta Veel tõuseb Mihkli voodialuse mänguasjakasti najale ja trepi najale. Vaikselt proovib ka juba kõrgemate asjade najale tõusta: kirst suures toas, diivan ja voodid. See veel nii hästi välja ei tule, aga arvan, et see suht harjutamise küsimus. Ei tea kas ta käputama ei hakkagi? Samas käputamise asendit proovib küll ja nõksutab, aga kui vaja edasi minna, siis ikka roomates. Veel läheb ta hästi kiirseti kohe WC-sse kui ainult uks irvakil on ja raamaturiiuli alumiselt riiulilt kisub raamatuid.