Meie elu aasta lõpuni
No nii, mõningad kümnendid tagasi🙈 Peagi viieseks saav mina (paremal) koos õega näärikuuse all. Pilt on tehtud meie esimeses armsas kodus Tallinnas, Tüve 5a-7 Väiksena venis aeg nii aeglaselt, eriti kui midagi ootasid. Nüüd nagu ei teagi, mida oodata, aeg läheb aga välgukiirusel. Ärkan küll vara ja magama lähen hilja, ikka jääb päevas tunde puudu. No eks tegemist ole ka palju ja väikese vanusevahega lastega igav juba ei hakka. Eriti kui üks nendest on nagu Robert😂 Jah, see poisiklutt võib täiesti hulluks ajada, sest ta on tohutult intensiivne. Temaga peaks koguaeg keegi üks-ühele tegelema, võibolla siis saaks kuidagi teda ohjata. Näiteks koolivaheajal käisin jälle Haapsalu Hestia Spa hotellis tööl, lastele mänge tegemas ja meisterdamas. Võtsin mõnikord oma lapsed ka mängima. Robert algul mängis natuke ilusti ja siis mingi aeg muutus kiuslikuks. Ta suutis poole mängu ajal teisi jalaga togida, taga ajada, näpistada ja igatepidi kiusata. Õnneks oli Mihkel ka alati kaasas, kes kutsus Rob