Paks laps, ilus laps!?
Ma see keskmine🤣 Haapsalu lossipargis, 1981.a Minu lapsepõlves oli väga populaarne ütlus: "Paks laps, ilus laps kuni kuue aastani." Või oli siis kolme aastani, nii täpselt ei mäleta. Igatahes ilmselt suurt numbrit lapse paksusest tol ajal ei tehtud. Mäletan selgelt kui ema mulle külaskäikudel alati tungivalt süüa pakkus. Ükskord sõin lihavõttepühadel külas liiga palju mune ja kõike muud ka, et hakkasin pärast oksendama. Mäletan, et väiksena olid mul tihti kõhuprobleemid ja paha olla. Võibolla sõin pidevalt üle. Väike mina, all vasakul koos vanema õe ja poolvennaga 1978/1979 Paks pole ma kunagi väga olnud, suurt kasvu aga küll. Jämeda kondiga, nagu öeldakse. Juba lasteaias olin teistest peajagu pikem. Ise olen seda suurust muidugi eluaeg põdenud. Oh, küll ma olen palju kordi soovinud, et oleksin väike, kõhn ja armas. Ma kõige pikem, lasteaia lõpupidu 1985.a Kõhnemaks saaksin kindlasti, pisikeseks kindlasti mitte. Koolipõlvest mäletan eredalt ühte klassiõhtut. Olin siis äkki 5