Paks laps, ilus laps!?
Ma see keskmine🤣
Haapsalu lossipargis, 1981.a
Minu lapsepõlves oli väga populaarne ütlus: "Paks laps, ilus laps kuni kuue aastani." Või oli siis kolme aastani, nii täpselt ei mäleta. Igatahes ilmselt suurt numbrit lapse paksusest tol ajal ei tehtud. Mäletan selgelt kui ema mulle külaskäikudel alati tungivalt süüa pakkus. Ükskord sõin lihavõttepühadel külas liiga palju mune ja kõike muud ka, et hakkasin pärast oksendama. Mäletan, et väiksena olid mul tihti kõhuprobleemid ja paha olla. Võibolla sõin pidevalt üle.
Väike mina, all vasakul koos vanema õe ja poolvennaga
1978/1979
Paks pole ma kunagi väga olnud, suurt kasvu aga küll. Jämeda kondiga, nagu öeldakse. Juba lasteaias olin teistest peajagu pikem. Ise olen seda suurust muidugi eluaeg põdenud. Oh, küll ma olen palju kordi soovinud, et oleksin väike, kõhn ja armas.
Ma kõige pikem,
lasteaia lõpupidu 1985.a
Kõhnemaks saaksin kindlasti, pisikeseks kindlasti mitte. Koolipõlvest mäletan eredalt ühte klassiõhtut. Olin siis äkki 5ndas klassis? Enamik meie klassi tüdrukutest olid sellised kribud ja kaalusid vähe. Üldse oli tollal vähem ülekaalulisi. Mänguks oli ajalehemäng, kus siis muusika järgi tantsides murti ajaleht jalgade all koguaeg väiksemaks. Lõpuks oli ajaleht nii väike, et poiss pidi tüdruku sülle võtma. Mina ei julgenud seda mängida, sest arvasin, et olen liiga suur ja paks, et keegi mind tõsta jõuaks. Kaalusin 41kg. Paks ma küll tegelikult polnud, suurt kasvu ja jämeda kondiga lihtsalt.
Mina koos emaga, 10aastane
Mina koos isaga, 10aastane
12a mina
Täiskasvanuna olen ilmselt kõige kõhnem olnud peale esimese lapse sündi, 19aastaselt. Olen 173cm pikk ja kaalusin siis 63kg. Täielik kondikubu🙂 Kuna kartsin, et lähen peale sünnitust hästi paksuks, siis hoidsin ennast meeletult. Juba haiglas mõned tunnid peale sünnitust hakkasin trenni tegema, kodus panin lapse magama ja läksin jooksma ja sõin ka hästi vähe. Soovisin väga minna Miss Valge Daami konkursile, mis toimus Haapsalus. Läksin ennast kirja panema, aga siis selgus, et kuna mul on laps, ei kvalifitseeru ma missitiitlile. Olin väga kurb.
19aastane mina, peale esimese lapse sündi (1997)
Järgmist korda olen kõhn olnud peale Roberti sündi, umbes 1,5 aastat tagasi, 22 aastat hiljem. Kaalusin siis 68kg. Eriti midagi selleks ei teinud, sõin palju. Kuna aga Robert oli koguaeg tissi otsas ja muul ajal pidin temaga õues jalutama, et ta natukenegi magaks, siis kaal muudkui langes.
Ma 6,5 kuud peale Roberti sündi
1.juuni 2019
Kõige rohkem olen kaalunud ilmselt oma teist ja kolmandat last oodates, umbes 100kg ringis.
Vahepealsetel aegadel olen kaalunud umbes 72-80kg kanti. Enne Robertit kaalusin umbes 85 kg, mis oli ilmselgelt liiga palju. Kõige kiiremini hakkas kaalu lisanduma õpetajana töötades. 2016-2017 töötasin Noarootsi Gümnaasiumis ja 2017-2018 Lihula Gümnaasiumis. Mõlemad koolid asuvad Haapsalust piisavalt kaugel, et kohale saamiseks pidin autoga sõitma. Esiteks autos istumine, siis palju tunde klassiruumis, siis koju tagasi sõitmine. Kodus tihti kirjandite vms koolitööde parandamine ja tundideks ettevalmistamine, ikka istudes. Kuigi tegin igapäevaselt ka trenni, siis sellest ei piisanud ja kilod kogunesid vaikselt. Ilmselt kui trenni poleks teinud, oleks veel hullem olnud. Loodan, et ei pea enam tulevikus kuskile kaugele autoga tööle sõitma ja istuvat tööd tegema.
Päris korpulentne daam🙂
jaanuar, 2018
Praegu üritan ka jõuda oma kaaluga sinna 70kg kanti (alati võiks muidugi veel vähem kaaluda, aga see ka juba täiesti norm), siis tunnen ennast kõige paremini. Jäänud on 6 kg...
Mis ma allavõtmiseks siis teen? Trenni (eriti lihaseid) mul praegu eriti aega pole teha. Ainuke trenn on õues käruga kiirkõnd või sörk (umbes 5km päevas) ja lastega tegelemine. Lisaks igal õhtul teen endiselt süva- ja vaagnapõhjalihastele harjutusi. Liitusin paar kuud tagasi Kõhukliiniku programmiga, kus Helle Nurmsalu jagab sünnitusjärgseid harjutusi.
Söögiga ma veidi piiran, aga kahjuks magusast loobuda täielikult pole suutnud. No ja rinda annan ka, mis peaks omakorda aitama kaalu langetada.
Praegune mina, kodune ja meigita
20.01.2021
Tegelikult ajendas mind aga kaaluprobleemidest kirjutama hoopis midagi muud. Nimelt, kuidas ma oma lapsed pelgalt rinnapiimaga nii paksuks olen suutnud sööta? Öeldakse, et rinnapiimaga pole võimalik paksuks sööta ja et seda võib anda nii palju kui beebi nõuab? Vanasti anti lastele vahepeal ka vett või teed. Võibolla see hoidis neid mitte nii ümarikuks minemast? Mina olen andnud kõigile ainult rinnapiima ja kõik olid/ on paksud. Esimesed 3 said rinnapiima umbes 8 kuud, neljas sai 1 aasta ja 3 kuud ja Mirtel hetkel rinnalaps. Kõik on ka suhteliselt pikad olnud. Pesamuna Mirtel kaalus 3kuuselt ligi 9kg (8840g) ja pikkust oli 65cm.
3kuune Mirtel, 07.01.2021
16.01.2021
12.05.2012
Eliise 7a, Mihkel 3a, Cesilia 15a
Robert kasvas kõige rohkem esimesel eluaastal, siis kasv pidurdus, aga endiselt on ta omavanuste seas ikka pikimaid ja raskemaid. Kommi, šokolaadi ja magusaid jooke (morssi, limonaadi) pole ta oma elu jooksul veel saanud ega oska ka neid tahta. Loodan ta pikalt veel nendest eemal hoida. Joogiks on tal vesi ja piim, sööb üsna hästi ka puu- ja juurvilju, liha väga ei taha, ube aga küll. Maiustamiseks saab küpsiseid.
Kõik minu lapsed umbes 3kuusena. Kes on kes?
Tegelikult pole ju vahet, kas paks või kõhn beebi, peaasi, et terve. Ainuke jama on selles, et jube raske on tassida, laiasid riideid on raske leida ja kärukorvis ei saa varsti enam kaalu pärast magada. Mirtel on küll väga voldiline ja priske praegu: kõige raskem mu lastest 3kuusena. Samas on ta rõõmus ja rahulik ja magab 100 korda paremini kui Robert temavanuselt. Selle järgi võib vist öelda küll, et paks laps, ilus laps, aga ainult beebina. Suurena võiks ikka normkaalus olla, sest muidu hakkab mingi aeg tervis kannatama ja endal pole ka hea olla.
Comments