 |
| 1. päev |
Meie
pojal Robertil õnnestus sündida täpselt paikapandud kuupäeval - 11. novembril,
mis oli ka juhtumisi isadepäev. Neljas sünnitus, eelmised kolm kõik 41+
ülekantud/esilekutsutud. Väga täpne ja kiire värk.
 |
| Vahetult peale sünnitust |
Neljapäeval
(8.nov) käisin ämmaemand Hedi Pajuste vastuvõtul Tallinnas ITK-s. Kuidagi oli
juba selline imelik tunne, et sünnitus on lähedal. Sõitsin üksi autoga Tallinna
ja võtsin igaks juhuks haiglakoti ja turvahälli ka kaasa. Priit oli muidugi
millegipärast kindel, et Robert sünnib ka nädal või paar hiljem. Mina polnud milleski kindel. Limast
voolust oli juba mitu päeva tulnud, nii et pidin hügieensidet kandma ja samuti
kõht tõmbus tihti toonusesse, mida ma polnud terve raseduse aja tundnud.
Ämmakas katsus ja pea polnud fikseerunud, saatis igaks juhuks valvetuppa KTG-d
tegema. Seal ei avastatud midagi, emakakael veel pikk ja avatust kõigest 1cm.
Sõitsin koju tagasi arvamusega, et saan veel kaua oma suure kõhuga tiksuda…aga
võta näpust.
 |
| 30.08.2018 Foto: Mihkel Palusalu |
 |
| 21.10.2018 Foto: Mihkel Palusalu |
Toonused
muutusid aina sagedasemaks ja kõndimine valulikumaks, lisaks tuli pruunikat
voolust. Õrnasid ja väga ebaregulaarseid emaka kokkutõmbeid hakkasin tundma
pühapäeva (11.nov) hommikul, arvasin, et libakad. Tegin kõike nagu ikka:
võimlesin, kõndisin õues, koristasin, mängisin vanema lapsega, käisin
isadepäeva oma isa juures tähistamas... Õhtul vaatasime saadet „Su nägu kõlab
tuttavalt“ ja samal ajal oli mul telefoni äpp lahti, millega saab tuhude vahet
mõõta. Suht ebaregulaarsed vahed, umbes 6-12 minutit. Ei uskunud ikka, et
varsti sünnitama.
 |
| Värske 2kordne isa |
 |
Haiglas
|
 |
| Haiglas |
Just
kõlas Ott Lepland, kes tegi järgi Ivo Linnat. Olin püsti tõusnud, et veidi
liikuda, kui käis klõps ja kell 20.45 puhkesid veed, mille peale helistasin ITK
valvetuppa ja öeldi, et hakake tulema, et vaatame
üle, kohe vast sünnitustuppa ei saadeta, aga haiglasse jäetakse sisse. Priidul
oli selline nägu peas, kui ütlesin, et nüüd minek. Ta pani autole hääled sisse
ja kimasime Haapsalust Tallinna poole. Õhtul oli hea sõita, tänavad tühjad.
Valud hakkasid suht kiiresti peale vete puhkemist ja vahed olid Tallinna jõudes
2-3 minutit, samas talutavad, laulsin autos ja naersime. 22.15 olime haiglas,
tehti KTG, avatust oli 4cm ja saadeti sünnitustuppa, kus mõned tugevad valud veel
ja algasid pressid. Robert sündis alates vete puhkemisest 3 tunniga. Ühtegi
ilupistet ei saanud. Tahaks kiita ka ämmaemandat, kes oli väga professionaalne
ja asjalik: Mai Tammaru.
Tänu Roberti sünnile juhtus veel üks imeline asi. Nimelt enne rasedaks jäämist avastati mul emakakaelavähieelne mõõdukas staadium CIN2 ja ma pidin minema emakakaela konisatsioonile. Kui teada sain nutsin ja olin paanikas. Siis sain teada, et olen rase. Peale sünnitust uuesti kontrollis käies, selgus, et kõik oli kadunud ja olen täiesti puhas ja terve! Ma olin nii õnnelik! Kõik tänu oma kullakallile Robertile.
Comments