 |
| Oma varandusega emadepäeval |
Eile oli selline huvitav päev: Robertil täitus poolteist aastat ja minul sai läbi esimene pool rasedusest. Võib öelda, et raskem pool on muidugi ees. Millegipärast on mul tunne, et see rasedus nii lihtsalt ei lähe kui eelmine. Kui eelmise rasedusega hakkas kõhuke alles välja paistma umbes 25. nädala paiku ja oli ikka kuni lõpuni suhteliselt väike, siis praegu on juba paras pall ees ja varjata üha raskem.
Ah, et miks üldse varjata? Ma ei tea isegi...samas võibolla sellepärast, et kui nii varakult juba kõht ees, siis kõik hakkavad pärima, et millal sünnitama lähed, aga tähtaeg on ju veel nii kaugel....
Kaalu on ka ikka kõvasti juurde tulnud - 8 kg, terve eelmise rasedusega võtsingi niipalju juurde, samas olin enne eelmist ootust 10 kg raskem, nii et hetkel veel vist väga hullu pole? Mul on kogemus ka väga suur olemisega. Nimelt kui Mihklit ootasin, olin suur nagu maakera, juurde võtsin 25+ kg. Õudsalt raske ja paha oli olla lõpuks. Üldse ei taha enam nii suureks minna.
 |
| 20 nädalat täis, 20 veel... |
 |
| Mis teed? |
Üritan koguaeg ka kaalu ikka jälgida ja söömist. Kasutan juba aastaid äppi MyFitnessPal, mis ühildub mu kellaga (Garmin Vivoactive 3 Music). Märgin sinna igapäevaselt üles kõik oma söömised ja üritan jääda umbes 2300 kcal piiresse. Lisaks liigun hästi palju, päeva jooksul ma peaaegu kordagi ei istu: koristan, teen süüa, tegelen Robertiga, teen aiatöid, käin jooksmas umbes 4-5 km päevas ja rattaga poes. Nii loodan, et väga suureks ei lähe, sest suvel palavaga siis eriti raske. Aga millegipärast on mul tohutu magusaisu koguaeg, nii raske on ennast taltsutada. Eks eluaeg ole mulle magus maitsenud, aga nüüd kuidagi eriti. Võibolla sellepärast, et energiat on koguaeg puudu? Öösel ju väga magada ei saa ja päeval on tohutult palju tegemist. Vot sellised mured on mul😆
Muidu on rasedusega kõik hästi. Täna käisin looteanatoomia ultraheliuuringul, kus sain jälle oma kõhuelanikku näha. Kuidagi nii suur heldimus tuli peale kui teda nägin. Lugesime kõik varbad ja sõrmed üle ja ka muud elundid. Kõik oli korras. Tibu on juba 330g ja umbes 12cm pikk. Kõhus on ta põiki, pea paremal. Vasakul pool tunnen vahel jalgade siputamist. Üldse ei jõua juba ära oodata temaga kohtumist. Kõik juba ootame ja asjad ka juba enamvähem valmis: riided esimesteks elukuudeks, Bumbleride Indie Twin käru, voodi + madrats ja linad, pesa magamiseks, mähkimiskummut, Tula FTG kott. Vaja oleks veel mähkimisalust, turvahälli (kindlasti Maxi Cosi Cabriofix+isofix), Baby Björn lamamistooli jm nipet-näpet. Tellin varsti ka puuduvad asjad ära. Jama on muidugi selles, et sain viimase emapalga, nüüd ei saagi enam laristada, vaid pean hoopis kokku hakkama hoidma, see saab raske olema. Ei teagi, millal ja mismoodi ja mille põhjal need uued rahad tulema hakkavad. Eks aeg näitab..
 |
| Emme pani mind istuma |
Robert on supertegelane. Nii hea meel, et mõtlesime veel lapsi saada. Muidugi on ka raske ja ilmselt läheb mõne kuu pärast veelgi raskemaks, aga siiski olen nii õnnelik. Robert on nii armas ja asjalik. Kuigi põhisõnaks on tal anna, siis aru saab ta juba peaaegu kõigest. Ainult kui ta ise tahab. Näiteks kui ütleme, et lähme õue, siis ta toob oma õueriided jne Iga päevaga läheb ta koguaeg targemaks. Kõige rohkem meeldib talle legosid kokku panna, nagu vennalegi. Veel meeldib talle vennaga möllata ja joosta. Selles suhtes on koroonast kasu ka, et Mihkel on koguaeg kodus ja saab vennaga mängida. Üritame ka hästi palju õues käia. Robertile meeldib muidugi kõige rohkem liivakast, aga vahel üritame teda sealt eemale hoida, sest ta lihtsalt istub seal (ja sööb liiva). Kuna ilmad on ikka jahedavõitu, siis kardan, et ta külmetab niimoodi. Tal ongi just köha ja silmapõletik. Loodan, et saab ruttu terveks. Veel meeldib Robertile liumäest alla lasta ja üleval kella kõlistada ning oma uue tõuksiga sõitmas käia. Vahel käime ka rattakäruga sõitmas, Robert istub seal mõnuga.
Sõnadest on veel
tere, mida ta koguaeg korrutab ja kõik need, mis ennegi. Ärkab ikka liiga vara, umbes 7 ajal. Tulen siis temaga alla ja hakkame sööma. Lõunaunne paneme ta umbes 12.30 ajal, enne seda veel lõunasöök. Kuna on viimasel ajal tihti haige olnud, siis magab nüüd toas, umbes 1,5 kuni 3 tundi, paar korda isegi 3,5 tundi. Enamasti magab ta koguaeg vähe ja halvasti. Eriti öösel ta õudsalt vähkreb ja viriseb. Ma ei saa ka eriti magada. Ei tea kas hambad tulevad? Üldse on ta elu jooksul vist 3 ööd normaalselt maganud, ülejäänud ikka virinaga. Nii ootan, et ta lõpuks magama hakkaks. Kikusid on suus vist 12, ega ta eriti näidata taha.
 |
| Tellisin Molost matchivad T-särgid |
Üldse on tegemist väga kange poisiga. Kui midagi tahab, siis teeb ja kui ei taha ikka rohtu lasta ninna või silma panna, siis ikka ei lase. Samas on ta nii armas ja ülekõige maitsevad talle emme tehtud toidud, näiteks ühepajatoit lihaga, kartul juurviljade ja lihaga, makaronid kanaga jne Toidu pigistan kahvliga katki, sest suuri tükke ta väga veel ei söö, kuigi peaks, hambad suus ju. Magus talle väga ei maitse ja jäätise ajab kohe välja.
 |
| Ka nii saab - kahekesi tõuksil |
Robert ja emadepäeva kook, mille ise küpsetasin. Robert tahtis maitsta, aga päriselt ta seda väga palju ei tahtnud.
Comments