1aasta ja 4kuud Robertit: üksi keeruline, mitmekesi lihtsam

Täpselt aasta tagasi kirjutasin oma esimese postituse, kus kirjeldasin esimesi kuid Robertiga. Nüüd juba aasta möödas ja täna saab Robert 1 aasta ja 4 kuu vanuseks. Ega väga suuri muutusi enam nagu toimugi, samas väikeseid muutusi näeb igapäevaselt. Iga päev toob midagi uut ja väike inimene ahmib kõik endasse. Kui midagi piisavalt palju ette näidata, siis võib kindel olla, et varsti on tulemusi näha 😊

Viimane asi, mida ta paar päeva tagasi tegema hakkas, oli tibusammudega kiiresti edasitatsumine, issi õpetatud. Veel oleme proovinud talle erinevaid sõnu õpetada, näiteks tere ja head aega, millest ta moodustab mingi endamoodi variandi ter või kaiga. Rohkem meeldib talle omas keeles seletada ja seda ta teeb kogu aeg. Tundub, et väga jutukas noormees on sirgumas. Õues ka kogu aeg seletab midagi. Lutt on suus ja läbi selle tuleb koguaeg jutt. Lutt e mämmä-ämmä on peale tissitamise lõpetamist väga tähtsaks saanud ja peab koguaeg valmis olema. Enne polnud sellest nagu väga lugu, emme oli luti eest 😊 Meil igaks juhuks lutivaru ka koguaeg valmis.

Sõnadest võib veel peale ter, kaiga ja mämmä-ämmä välja tuua anna, aitäh, kaks, auh-auh, lamp, õde, venna, muu (lehm), ihahaa (hobune), emme, kakk (kaka), mäm-mäm, päh. Nagu eelpool mainisin, siis talle meeldib rohkem oma keeles midagi koguaeg seletada, samas kui millestki rääkida või küsida millegi või kellegi kohta, siis saab kohe aru. 

Tegevustest oskab plaksutada, pai/musi ja kalli teha, lehvitada, kükitada, joosta, keerutada, tammuda, tantsida, patsi lüüa, legosid lahti võtta ja kokku panna. Võib olla midagi veel, aga kohe ei tule meelde. Tantsida talle väga meeldib. Kui kuskilt muusika tuleb, siis hakkab kohe tammuma, keerutama, plaksutama. Üks lemmiklauludest on Airi Liiva „Kiisud keerutavad tantsu.“ Seda lasen talle tihti, kuigi tegelikult meeldib talle kõik muusika ja eriti elav (klassikaline) muusika. Nii kui näiteks hommikul Terevisioonis muusika tuleb, siis jääb kohe vaatama ja teeb tantsuliigutusi. Kui Robertil on paha tuju, siis muusika aitab alati 😊 Olen mõelnud, et tahaks Roberti kunagi muusikakooli panna, aga millist pilli õppima? Klaverit? Viiulit? Tšellot? Oh, miks neid valikuid peab nii palju olema? Huvitav kui vanalt üldse muusikakooli võetakse? Olen kuulnud, et kui tahta näiteks viiulivirtuoosiks saada, siis peab umbes neljaselt alustama?

Toas avastab Robert muidugi kogu aeg uusi asju ja võtab ja teeb kõike, mida ei tohiks või mis on ohtlik. Näiteks kolab köögikappides või õe sahtlites, üritab kassi liivakasti pugeda, käib kättpidi kaminas (kui tuli on, siis on eriti ohtlik!), ronib mööda diivaneid (nii kardame, et seal alla sajab!). 

Nii kui WC ukse keegi lahti unustab, käib kätega seal solberdamas. 

Vähemalt midagi head on ta minult õppinud, käib mopiga mööda tube ja peseb põrandaid 😊

Hea, et koguaeg peaaegu on keegi veel kodus, saab Roberti valvamist jagada. Ei kujuta ette, kuidas päevast päeva üksi hakkama saaksin, siis oleks praktiliselt võimatu midagi teha. Praegu saan aga koristada, kokata, trenni teha, pesemas käia, vahel üksi poes käia, beebikoolis tööl käia, laste pidusid läbi viia jne

Päevakavas väga palju muutusi pole. Robert ärkab endiselt minu jaoks liiga vara, kella 7 paiku. Nii tahaks ükski hommik kauem magada, aga ju siis pole mulle ette nähtud. Ehk kunagi saan? Samas vanem vend Mihkel oli küll kuldmagaja, tema magas ikka umbes kümne-üheteistkümneni. Nii jõudsin ise veidi kauem magada ja kõik toimetused ka veel hommikul ära teha. Nüüd on nii, et Robert ärkab, siis lähme alla poti peale ja sööma. Oma mõnusatest pikkadest rahulikest hommikutest värske ajalehe ja kohvitassi seltsis võin ainult unistada…

Väike "kaak"

See põselohk...

 

Kui on söödud, siis on mänguaeg ja emmel köögikoristusaeg. Umbes 10 paiku, siis kui normaalsed inimesed tõuseksid, hakkame Robertit magama sättima. Kui on ilus ilm, siis jalutame väheke aias ja siis kärusse tuttu. Mõned ringid ümber maja ja umbes 10.30 jääb Robert magama. Mina hakkan siis tavaliselt koristama ja süüa tegema. Kui maja puhas, siis jalutan käruga poodi. Kuna lähim pood asub umbes 1,3 km kaugusel, siis on see just mõnus jalutuskäik enne lõunat. Vahel Robert ärkab kärus ülesse ja hakkab ringi uudistama, vahel magab veel koduski edasi, nii et jõuan ise lõunasöögi ära süüa. See on mõnes mõttes ideaalne variant, aga samas kui ta nii pikalt magab, siis ta tavaliselt enam teisse unne ei taha jääda ja vahe lõunauinaku ja ööune vahel jääb liiga pikaks.

Umbes 12.30 -13.00 Robert ärkab, siis tuppa ja sööma. Peale sööki koristan jälle kööki ja Robert mängib. Umbes 15.30 lähme aeda mängima. Robert siis käib kõik oma „kohad“ läbi. Alustab lumikellukeste vaatlemisest ja katsumisest ja lõpetab „tangi“ ja pallimänguga. Vahepeal tahab näiteks telliskivi tõsta või kukub näoli vanadesse piparmündirootsudesse. Ilmtingimata on vaja ka kõik aiaääred läbi käia (koera aastal sündinud ju 😊) ja koera paitada.

Robert "tangis"

Venna õpetab

Umbes 16.00 ajal topin ta kärusse ja lähme käruringile. Enamasti lähen siis koos koera ja käruga jooksma. Kui on pikem ring, siis on võimalik, et ta jääb magama, muidu mitte. Tavaliselt kui ta teist päevaund teeb, kipub ta liiga kaua magama, siis võtame ta ikka enne 18.00i ikka ülesse, sest muidu ei jää enam õhtul magama. Kui ärkab, siis jälle sööme ja mängime. Kui ta magama ei jäänud, siis on kõik umbes sama, ainult selle vahega, et ta väsib õhtul kella 19.00iks juba ära. Magama panen ta siis umbes 20.00 ajal. Kui ta aga teise päevaune on ka maganud, siis läheb umbes 21.00 voodise ja uinub hiljemalt 21.30.

Ööd on meil ikka super virilad. Kõige pikemalt magabki õhtul jäädes umbes 3-4 tundi. Siis kui mina ka lõpuks voodisse jõuan (umbes 22.00-22.30) ja hakkan just magusasse unne jääma, hakkab tema siplema ja virisema. Õudne! Mõni öö on tunne, et ei saagi magada. Nii kui jälle uni tuleb, hakkab tema virisema. Ma ei kujuta ette, mis tal viga on. Tavaliselt ikka kaissu võttes jääb tasa, aga üks öö aitas ainult see kui ta enda rinnale kõhuli võtsin. Nii on ainult endal raske magada. Vot nii ma siis kulgen ringi, magamata koguaeg.

Sööb Robert suhteliselt kõike, aga toidu peab ikka peeneks tegema. Päris suuri tükke tal ikka raske veel süüa. Samas leiba ja saia sööb küll hästi. Puuviljadest on lemmikuks banaan, seda ta sööb ikka 1-2 päevas. Ja muidugi täispiim, mida ta joob iga kord enne sööki tassitäie. Kommi ja šokolaadi pole veel andnud, küpsiseid vahel küll. Eriline magusasõber ta pole, pigem maitseb talle soolane toit. Eriline lemmik on ahjus küpsetatud verikäkk, seda vitsutab mõnuga.

Vennaga joonistamas

Mängudest meeldivad talle kõige rohkem legod. Nendega mängib ta vahepeal isegi üksi: paneb kokku ja võtab lahti. Ostsingi täna ühe kastitäie legosid juurde. Nüüd saab ka maja ehitada. Veel meeldib talle vennaga mängida ja vahel raamatuid vaadata. Kõige rohkem rahustab teda aga muusika ja eriti lõbusad lastelaulud. 

Vennaga on tore

Kikusid on ka suhu lisandunud. Umbes enne Pärnu reisi, 23.veebruaril, lõikusid ülemised „kihvad“ ehk siis 5. ja 6. hammas. Nüüd alles, umbes 6.märtsil, lõikus alumine kihv e 7. ja kohe on lõikumas 8.  Võibolla hammaste pärast ongi nii viril öösiti? Õnneks, et muid sümptomeid pole ja oleme terved olnud.

Nii kardan seda kurja koroonaviirust. Ei julge enam kuskile reisidagi, kuigi kodus on nii rutiinne ja tahaks hirmsasti kuskile minna. Tühistasin Kreeka reisi ka ära ja kaotasin 20% kogu summast. Vähemalt suurema osa sain tagasi. Ei teagi, millal ükskord kuskile kaugemale minna saab.

Kuigi ringi liigub palju negatiivset haiguste näol, siis tegelikult pean praegu õnnelik olema, sest kõik on ju terved ja eks kunagi sellest koledast viirusest ka võitu saadakse.

Soovin kõigile tihedat käte pesemist ja tugevat tervist😊