Rõõmuhõisked, suveplaanid, magamine jne
Oi, kui mõnus on ikka päike ja soojus. Tuju kohe palju-palju parem, kuigi ega väga aega tšillida ikka pole. Endiselt on kogu aeg niipalju teha, et varsti magada ei jõuagi. Aga ma ei virise. Selliste ilmadega oleks lausa patt seda teha. Kui eelmises postituses kirjutasin hiilivast masendusest, siis nüüd võiks juba peaaegu rõõmust hõisata: maskikandmise kohustus lõppes, sama järsku kui algas. Nii mõnus on poodi siseneda ilma maski taskust otsimata ja kõikide nägusid näha. Milline rõõm! Nii loodan, et peagi ka kõik ülejäänud piirangud kaovad ja et ei survestataks vaktsineerimisega jne
Kas teil suveplaanid juba tehtud? Me igal suvel ikka reisime kuskile kogu perega või siis osaga sellest. Nii tahaks juba kodust ja rutiinist eemale. Igasuvine traditsioon on laevakruiis Rootsi ja kindlasti ka Hiiumaa külastus. Eelmisel aastal kahjuks Rootsi ei saanud, käisime hoopis Soomes. Reis Turu linna oli väga tore. Täpsemalt kirjutasin sellest siin: https://illekas.blogspot.com/2020/07/juulikuu-tegemised-seiklused-roomud-ja.html
Nii kui sain teada, et alates 15.juulist hakkab Tallink jälle Stockholmi kruiise pakkuma, ostsin kohe piletid ära. Õnneks oli võimalik ka tühistamiskaitse osta, sest kunagi ei või teada, mis võib ette tulla. Kuna meil suur pere, siis reisime alati sviidis, mis on tavakajuti hinnast 6 korda kallim. Aga see on muidugi ilus ka, privaatrõduga.. Kahjuks on jama aga see, et hetkeseisuga peame enne ka koroonatestid tegema (lisandub umbes 60€ nägu) ja Rootsist naastes 10 päeva karantiinis olema👀 Seda lugesin ma muidugi alles hiljem. Kui 100000 inimese kohta on uusi nakatunuid viimase 14 päeva jooksul rohkem kui 150 (Rootsi hetkel 227,4), siis on automaatselt karantiin (täpsem info siin: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele ). Nii loodan, et ehk läheb see number väiksemaks ja saame ikka minna, sest siis kui pean pärast 10 päeva kodus passima, ma küll kuskile minna ei soovi.
Veel broneerisin meile 2 ööks majutuse Võrumaale Ööbikuoru Villasse. Õnneks saab seda ka tühistada mõned päevad enne. Mitte et ma hirmsasti kõike koguaeg ära jätta sooviks, aga koleda ilmaga küll minna ei soovi. Võiks ikka enam vähem normaalne olla, ilma lausvihmata. Kaks aastat tagasi käisime sealkandis ja mälestused on väga ilusad. Ööbisime tol korra Vaskna turismitalus. Täpsemalt selle majutuskoha ja reisi kohta võib lugeda siit: https://illekas.blogspot.com/2019/08/elu-9kuuse-robertiga-kiire-areng.html Eks siis kuupäeva lähenedes peab täpsema plaani paika panema, et kuhu sealkandis minna ja mida teha. Ootan kõiki soovitusi.
Hiiumaale võiks suve jooksul lausa mitu korda minna. See reis on alati nii mõnus. Esiteks juba suure laevaga tund ja veerand sõitu ning siis autoga saart avastama. Kahjuks on Hiiumaal suhteliselt kesised majutusvõimalused (ma olen väga nõudlik), aga eks tuleb midagi leida. Ööbinud oleme juba Hõbekala ja Dagen Haus külalistemajas, aga kumbki polnud ikka päris see. Kunagi sai hästi palju telgiga käidud, aga nüüd pisikeste põnnidega ei viitsi. Tahaks ikka mõnusalt puhata, mitte telke sättida ja putukatega võidelda jne Äkki võib olla kunagi jälle... Hiiumaal on muidugi superilusad liivarannad, Saaremaaga ei anna võrrelda minu arust. Igatahes kui nüüd ilusat ilma peab, siis võibolla juba sellel nädalavahetusel põrutame Hiiumaale.
Lapsed arenevad ka kiiresti. Mirtel juba 8kuune. 7kuuseks saades polnud aega mul postitust teha, aga sotsiaalmeediasse kirjutasin nii:
Meie nunnu sinisilm juba 7kuune🥰 Keerab, pöörab, roomab, matkib häälitsusi, sööb veidi putru, püreed ja näputoitu. On meeleldi kõhuli ja naudib kui kuuleb laulmist. Eriti meeldib "Mõmmi laul," seda laulan talle enamasti õhtuti. Päeval meeldib mängida, öösel aga emme rinna otsas mõnuleda. Kuna on nii rahulik, siis lutti pole pakkunud. Kaalus ja pikkuses pole viimasel kuul väga juurde võtnud ja kasvanud: 12kg ja 73cm armastust😍
Nüüd juba 8kuune Mirtel oskab kõike juba osavamalt. Roomama hakkas ta 6,5kuuselt. Edasi meeldib talle liikuda aga lisaks ka rullides. Väga kiiresti ja kaugele ta hetkel ei rooma või siis peab midagi väga huvitavat olema, telekapult või telefon vms Ta on üldiselt väga tasakaalukas, ei kihuta kuskile. Hiljuti hakkas ta käputamisasendit võtma ja nõksutama. Edasi liigub esialgu veel ainult roomates ja rullides. Istuma veel ise ei lähe ja kui panna, siis hakkab igale poole ära vajuma. Ju siis vara veel.
Söömise koha pealt niipalju, et Mirtel sööb 3x päevas: hommikul putru+näputoitu, lõunal ja õhtul juurviljapüreed lihaga+näputoitu. Algul andsin 2x päevas süüa, aga tundus, et jääb väheks, virises kole palju. Kui hakkasin rohkem andma, jäi virinat vähemaks. Näputoiduga nii tihti kui Robertiga kunagi kahjuks mässata ei jaksa. Õnneks ta sööb ka püreed üsna hästi, kuigi lusikas peab ikka tema käes olema. Mina täidan ja tema võtab enda kätte ja paneb suhu. Mäkerdamist on ikka - oi, kui palju. Koristan kööki 3x päevas umbes tund aega. Rinda saab ta ka endiselt niipalju kui soovib. Päeval vähem, aga öösel palju😅 Sõnadest ütleb arusaadavalt aitäh. Oskab plaksutada ja pead raputada. Hambaid veel ei ole. Arsti külastust see kuu pole, aga kaalu on umbes 12600g, pikkust ei teagi.
Ka Robert sai vahepeal 2,5aastaseks. Tema kohta kirjutasin sotsiaalmeedias nii:
Täna sai meie armas Robert 2 ja poole aastaseks. Robertist on sirgunud võrratult tegus noormees, kelle kohta võib öelda, et ei seisa pudeliski paigal🤣 Tegelikult soovib ja ootab ta väga tähelepanu ja armastust, sest talle tundub, et väike õde saab kõik omale. Nii ta siis uinub endiselt pea meie kõhul🥰 Mähkmetest ja lutist pole suutnud veel vabaneda, eks omamoodi turvatunde annavad mõlemad. Usun, et suvel jõuame sellega tegeleda..Iseenesest on Robert väikese õe hästi vastu võtnud ja harjunud. Kui Mirtel tudub õues vms, siis Robert kohe küsib: "Täts, kuku?" Õde peab kogu aeg läheduses olema. Mänguasju ta aga õega jagada ei soovi, vaid kisub kohe käest. Õnneks Mirtel end hetkel sellest häirida ei lase. Magab Robert päeval umbes 1-2 tundi, lemmiksöögiks on Salvesti aedoad tomatikastmes, aga ka juustuburger. Räägib ta ikka veel oma keeles, siiski hakkavad ka pärissõnad vaikselt tulema. Suur vend Mihkel koostas ka Roberti sõnastiku, et ka võõrad aru saaksid😀Lasteaeda veel Robert niipea ei lähe. Robertile meeldib väga oma jooksurattaga kihutada ja igasugu asjadest üle ja peal sõita. Äkki tulevane trikirattur? Või siis hoopis päästja nagu issigi?
Robertil tulevad vaikselt juba ka pärissõnad. Kõige õnnelikum olen aga selle üle, et 3.juunil hakkas ta lõpuks emme ütlema❤ Enne seda olin eh-heh-heh-hee🤣
Mina ei tea, mis selle magamisega on. Vahel loed ja kuulad imestusega, kuidas emad räägivad, et nende laps magab terve öö ja veel oma voodis. Meil on nii, et õhtul lähen lapsi magama panema, selleks kulub umbes tunnike. Kõigepealt räägin Robertiga veidi päevasündmustest, Mirtel on ühe rinna otsas. Siis Robert ronib mu otsas ja otsib kohta, kuidas magama sättima hakata. Talle meeldib ju siiani magama jääda hästi vastas, kas siis pea mu kõhul või ronib üleni mu otsa. Kui Mirtel samal ajal sööb, siis on see aga raskendatud. Nii siis Robert ootab, kuni ma Mirteli olen magama saanud, et ma saaks talle 100protsendiliselt pühenduda. Mirtel ei jää aga ka kohe, vaid hakkab erinevaid häälitsusi tegema, padjaga mürama ja kätega vehkima. Nii ei saa keegi magama jääda. Lõpuks proovin Mirtelile teist rinda anda ja tavaliselt jääb ta siis rahulikuks ja imeb seda kaua-kaua, vahel mingi 30 minutit järjest. Robert rapsib siis tihtipeale ringi ja ootab. Vahel harva jääb enne magama. Sageli pean aga peale Mirteli magamapanemist veel Robertit uinutama ja talle voodiks olema. Kui ma siis lõpuks nad magama saan, olen ise juba nii väsinud. Toimetan veel veidi: koristan, võtan pesu kuivatist ja tühjendan nõudepesumasina, triigin. Sätin kõik korda, et hommikul varavalges saaks taas alustada. Suurimaks unistuseks on aga OMA AEG. Kasvõi pool tunnikestki õhtul, aga see on hetkel võimatu. Muidugi võiks ju uneajast näpistada, aga seda mul niigi napib. Öösiti on ka Mirtel pea koguaeg rinna otsas ja mina olen sunnitud koguaeg sundasendis külje peal magama. Vahel hakkavad küljed nii valutama, aga midagi teha ka pole. Mõnikord saan Mirteli just öösel rahulikuks ja plaanin selili või kõhuli magama jääda, siis hakkab jälle Robert nutma ja oma kaisukat otsima ning ajab Mirteli ülesse. Ja ongi mu unistus mõnusast magamisasendist nagu peoga pühitud.
Ka päevane magamapanek kestab umbes tunnike. See on siis kui Priit on tööl. Kuna Mirtel ärkab küllaltki vara (6-7 ajal), siis 9 ajal on ta juba väga unine. Tavaliselt lähme siis õue ja ta magab kärus umbes 1,5 tundi, vahel isegi kauem. Roberti uneaeg algab aga umbes 13.00-13.30, siis aga pole Mirtel veel piisavalt unine. Nii raske on neid siis magama saada. Kui Priit on kodus, siis teeme nii, et ta paneb Roberti ise tuppa magama ja mina lähen Mirteli ja käruga veidi hiljem õue. Nii on palju mugavam ja Robert jääb ka kiiremini tuttu. Samas võiksid nad ikkagi ühel ajal magada. Ehk leiaks siis ehk millalgi ka armsa kaasaga omavahelist aega?
Kui Mirteli ärkveloleku ajal saab enamasti ka kõike muud teha, siis Robert on väga klammerduva iseloomuga. Emme peab ikka koguaeg läheduses olema. Isegi õue ma ei tohi korraks pesu minna kuivama viima vms Robert jookseb kasvõi paljalt järele. Lisaks on ta ka väga aktiivne ja nõuab kohutavalt palju tähelepanu, muidu hakkab kohe rumalusi tegema, ronib näiteks Mirtelile otsa, viskab asju vms See on kõik nii väsitav... Kahekesi ei julge ma neid üldse jätta. Koguaeg peab silm peal olema. Nii ootan, et Mirtel juba nii suur oleks, et jõuaks enda eest seista. Samas on jälle siis kahju, et enam nunnut beebit pole. Nii vähe saan praegu seda mõnusat beebiaega nautida.
Kuna ka Mirteli lõunauni pole enamasti küllalt pikk (umbes poole nelja ajal ärkab), siis ta jääb 18.00 ajal jälle suhteliselt uniseks, mistõttu sätime jälle õue käruga jalutama. Viimasel ajal ei taha ta kärus üldse magama jääda, vaid hakkab jaurama. Vahel on aidanud lastelaulud, mida talle youtube`ist lasen, sest ise ei jaksa koguaeg laulda. Hiljuti avastasin, et võibolla tahab ta silmsidet. Võtsin siis Bumbleride Indie kärul katte lahti, et ta mind näeks. Nii jäi ta kiiresti magama. Äkki aitabki?
Õnneks saime ka oma uue kasvuhoone mai lõpuks püsti ja taimed maha.
Beebikooli töö ka selleks hooajaks otsas. Viimased tunnid tegime meie aias. Nii loodan, et sügisel saab jälle tavapäraselt kontakttunde teha ja et mingit kolmandat, neljandat ega viiendat... viirusepuhangut ei tule.
Beebikooli lõpupidu, 1.juuni 2021:
Veel loodan, et suvel ka mõnele peole lastele või siis ka täiskasvanutele mänge tegema kutsutakse. Kitarri ja lauluga tahaks ka kedagi rõõmustada...
Siin üks laulunäide: https://www.youtube.com/watch?v=WA48qfws-O4
Comments