Peaaegu ilma poliitikata
"Robert, palun tule tätsi juurest ära!" "Ära lükka Mirtelit pikali, ta saab ju haiget!" "Ära istu talle otsa!" "Ära kisu Mirrult mänguasju ära, sul on ju veel autosid!" Just selles rütmis kulgevad meie päevad. Üldse ei saa kuskile teise tuppa või kööki minna, sest muidu kuuleme varsti kisa, sest Robert on Mirteli pikali lükanud vms Kogu aeg peab silma peal hoidma. Mirtel istuks ja mängiks muidu nii ilusasti üksinda ja kui ära tüdineks, tuleks roomates emmet otsima. Robert on aga üks tulesäde, kes muudkui ringi tormab ja igavuse korral pahandust teeb. Igav on tal siis, kui keegi temaga ei mängi. Vahel aitab veidikeseks teda naelutada telekast mõni youtube`i kanal (Vlad & Niki, Like Nastya, autod ja traktorid) või nutitelefon, aga see on suhteliselt korraks, siis hakkab jälle üks sõelumine pihta. Mirtelile meeldivad jälle eestikeelsed lastelaulud, ikka need Airi Liiva omad. Näiteks "Kiisud keerutavad tantsu" jne. Selle laulu ajal hakkab Mirtel nii armsasti plaksutama.
Möödunud kuudel on palju märkimisväärset juhtunud. Kui 9kuuseks saades Mirtel veel istuma ise ei läinud, siis alates 16. juulist (9k ja 9päevane) muutus kõik. Kuna ilmad olid kuumad, siis käisime palju ujumas ja lasime ka koduaia basseini vett täis. Mirtelile hakkas vesi väga meeldima, seal hakkas ta käputamisasendit võtma, mis aitas omakorda ta istumisasendisse. Nii et vesi oli suureks abiks. Soovitan kõigile!
25.juulil Valgevälja karjääris:
Teiseks suureks sündmuseks juulis oli Roberti lutist võõrutamine. Jah, Robert oli lutisõltlane 2 aastat, 8 kuud ja 16 päeva. Alates 27. juulist on ta ametlikult lutivaba. Võõrutus käis nii, et lihtsalt lutti ei andnud. Mõned ööd virises, aga siis tuli kaissu võtta ja magas edasi. Tegelikult läks kõik lihtsamalt kui arvasime. Ja mis siis lahti läks! Robertil hakkasid sõnad nagu paisu tagant tulema. Nüüd on nii, et iga päev lisandub uusi ja õigeid sõnu. Kui midagi ütleme, siis kordab järele jne Me oleme nii õnnelikud! Järelikult lutt hoidis ikkagi tagasi. Tähed vajavad ju häälimiseks keelt ja kui see koguaeg luti all sundasendis on, siis ei saagi ju mingeid sõnu eriti tulla. Muidugi on mõned Roberti "valed" sõnad nii armsaks saanud, nagu näiteks kakooku, mis on siiani kasutusel ja mis tähendab vett, õueminekut (lähme kakookusse), vihma, lund, ujuma minekut, vanni minekut jne Äkki saaks selle uue sõna kuidagi eesti sõnastikku suruda?😂
Augusti võimsamatest sündmustest on veel Mirteli esimese hamba alla ette (vasakule) ilmumine 12.augustil (10k ja 5päeva) (teine hammas umbes 5 päeva hiljem), vähene käputamine (roomates saab kiiremini) ja diivani najale püsti tõusta proovimine. Algul tõmbas ennast kätega üles ja jäi põlvili, ühe jala tõstis tallale. Siis vahel aitasime, sest püsti meeldib talle väga tegutseda, kohe on nägu naeru täis. 20. augustil vinnas ta aga ennast esimest korda ise püsti. Nüüd teeb ta seda koguaeg. 27.augustil hakkas mööda diivani äärt edasi tatsama. Loomulikult peab jälgima, et ta ei kukuks. Kuigi tundub, et Robert oli rohkem kukkuja, Mirtel on tasakaalukam ja potsatab enamasti pepuli. Muidugi kui Robert just teda selili ei lükka.
10kuune Mirtel on olnud väga asjalik ja armas tüdruk. Kaalu oli kogunenud 7. augustiks 13200g ja pikkust 76cm, peaümbermõõt 45cm. Tegime ka vereproovid uuesti, et kontrollida B12-, rauataset ning kilpnääret. Kõik olid korras. Roomab väga kiiresti kui midagi huvitavat silmapiiril, näiteks valveta raamaturiiul või lahtine WC uks. Raamatud loeb ta muidugi ribadeks ja tualettpaber maitseb hästi. Huvitav, et igal lapsel on oma kiiks, mille peale peab valvel olema. Robertit pidi sama vanana õudsalt valvama, et püsti seistes selili ei kukuks. Seda ma ei mäleta, et ta raamatuid oleks kiskunud. Sõnadest on äratuntav aitäh ja vist ka mämm-mämm. Plaksutab armsalt kui laulan talle ja laul läbi saab. Käsu peale oskab ka plaksutada. Millegipärast ei soovi Mirtel enam hommikust päevaund teha, kuigi ärkab ise nii vara, enne seitset. Kui hommikul jalutamas käime, siis tahab kärus istuda ja ringi vaadata. Vahel harva jääb natukeseks magama. Või siis kui oleme toas, magab umbes 15 minutit tissi otsas. Tundub, et tahab vist ühe une peale minna. Eks ta mõnes mõttes parem oleks, läheksid siis koos Robertiga umbes ühe-kahe vahel tuttu. Samas jääb ta siis hästi uniseks ja just lõunasöögi ajal. Täna magas Mirtel jälle imekombel päeval ligi 3 tundi. Pole vist kunagi nii pikalt maganud. Äkki nüüd hakkabki ühe pikema päevaune tegema? Samas Robert magas temavanuselt ikka 2x. Eks näis.
Ööd on meil endiselt sellised, et Mirtel on pea kogu öö tissi otsas või niisama kaisus. Mõnusast magamisest võin ikka ainult unistada. Mirtelil on viimasel ajal selline komme, et hakkab öösel mööda voodit ringi tuuseldama, kui ma kohe tissi ei anna. Nii kardan koguaeg, et ta kukub voodist alla. Ka Robert on meil kaisus, nii et ruumiga on suhteliselt kitsas. Olen plaaninud Robertile uue (auto)voodi osta ja ta vennaga ühte tuppa panna. Ehk õnnestub ja saame veidi lahedamalt magada? Kui ei proovi, siis ei saagi teada. Igatahes võrevoodi on viimase kahe lapse puhul küll üks mõttetumaid oste😅
Kahekesi võrekas
Suure venna kaisus
Õnneks oli suvi ilus ja suhteliselt piirangutevaba. Jõudsime päris mitmes kohas perega käia: Hiiumaal, Rootsis, Lottemaal ja Tartus. Oleks muidugi veel võinud kuskile jõuda, aga juuli algul oli meil auto katki ja augustis läksid ilmad koledaks ja vihmaseks, siis ei kippunud enam kuskile.
25. juulil käisime Lottemaal. Ilm oli parajalt soe, mitte liiga kuum. Kuna peame arvestama laste uneaegadega, siis kahjuks ei saanud seal väga kaua olla. Kusjuures ma kogu aeg mõtlen, et kuidas üldse saab lastega seal käia. Mirtel magab näiteks umbes 10.00-11.30 ja lõunaund magavad mõlemad umbes 14.00-16.00. Söömine on ka meil kindlatel kellaaegadel: hommikusöök umbes 7.30, lõuna 12.00 ja õhtusöök 17.00. Siis kui režiim sassis, on ka lapsed kohe virilamad. Autos ei taha kumbki väga magada. Mirtel jaurab hästi pikalt turvatoolis ja Robert ei jää üldse magama (kui just ei ole väga pikk sõit, näiteks Haapsalu-Tartu). Pakun, et Lottemaa sobib veidike vanematele lastele, sest Lottest ja ta sõpradest ei tea Robert ja Mirtel kumbki veel mitte midagi. Positiivsena saab välja tuua ühe majakese, kus sai beebile mikrokas süüa soojaks teha, mähet vahetada ja imetada. Natuke häiris, et seal samas traageldasid ka teised lapsed ja vanemad ringi. Privaatsust väga polnud. Ja see häiris ka, et seal beebitoas olid voodi all suured tolmurullid. Võiks ikka puhtam olla😊 Toidud olid seal ka muidugi väga kallid, aga noh, seda võis ju arvata. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaheldusena oli see tore ikka. Oleks tahtnud kauem olla ja kõikidesse majadesse kiigata, etendusi näha ja ujuma minna. Usun, et mõne aasta pärast, siis kui põnnid suuremad, lähme kindlasti uuesti ja naudime rohkem.
Lottemaal:
Nii kahju, et selle aasta august nii kole ja vihmane oli. Tavaliselt on pigem vastupidi, et ülejäänud suvekuud on jahedad ja august kõige ilusam. Mereveedki tavaliselt just augustis kõige soojemad. Selle aasta viimane ujumine jäi aga juuli lõppu. Nii kahju. Oleks Roberti ja Mirteliga nii tahtnud veel ujumas käia. Nüüd ei saagi ilmselt enne kui järgmisel suvel. Võibolla august tundus ka sellepärast nii kole, et enne oli ju peaaegu paarikuine kuumalaine, kui päevasooja oli pidevalt +30 kraadi ja enamgi. Siis tundub +20 ja alla selle ikka päris külmana. Ehk on siis vähemalt september-oktoober ilusad. Plaanin ju lastele teha ühise suure sünnipäevapeo. Kõigil ju järjest sünnipäevad: 6. ja 12. september, 6. ja 7. oktoober ja 11.november. Kusjuures viimased 3 saavad kõik 1- või 3aastaseks: Mirtel 1, Robert 3 ja Mihkel 13😊 Neile kolmele plaaningi ühise peo teha septembri lõpus.
Augustis oli muidugi ka palju positiivset: minu vanim tütar Cesilia kolis poja ja elukaaslasega Haapsallu tagasi. Olen nii palju sellest unistanud, et lapsed saaks koos mängida ja ühes lasteaias/koolis käia. Ja minul on nüüd lõpuks sõbranna. Ma olen nii õnnelik😍
Kuna mind kutsuti laulma ja kitarri mängima ühele toredale sünnipäevale, siis sattusime perega Tartusse. See sõit Haapsalust Tartusse on ikka liiga pikk. Niipea ilmselt seda ette võtta ei soovi. Eriti lastega on tüütu. Mirtel koguaeg jauras. Robert oli rahulik, aga ta viskas koguaeg oma mänguautosi tooli alla ja ma pidin siis terve tee neid sealt koukima. Ööbisime hotellis Tartu. Valik sai tehtud seetõttu, et oli suhteliselt odav, kesklinnas ja seal pakuti hommikusööki. Mulle meeldib ikka, et hommikusöök oleks hinnas, sest suure perega on nii tüütu ja keeruline võõras kohas hommikukohvi, putru jm otsima minna. Nojah, hotellituba küll suurem asi polnud: väike, vana ja kole. Lai voodi koosnes kahest erineva pikkusega voodist, vahekoht oli ka tunta, lisavoodi oli üldse allapoole arvestust. Põrandat kattis vaip, mis oli kulunud ja määrdunud. Ilmselt umbes hotelli algusest peale😂 Üldse ei tahtnud Mirtelit sinna põrandale roomama panna, aga mis teha. Minu ettekujutus peretoast on küll hoopis teistsugune. Ma ei saa aru, kuidas Tartu kesklinnas saab üldse nii jubeda sisuga hotell olla. Aga noh, hind oli ka odav, 94€ meie 5liikmelisele kambale koos hommikusöökidega. Kui kunagi veel peaks kuskile minema, üritan ikka veel paremat eeltööd teha. Asukoht oli hotellil küll hea, bussijaama ja Ahhaa keskuse vahel, kohe kõrval ka Aura veepark ja poed šoppamiseks. Robert ja Mihkel käisid mitu korda Ahhaa keskuse ees mängimas, seal oli mitmeid atraktsioone. Hommikusöögiga võis hotellis rahule jääda.
Hotellis Tartu:
Järgmisel päeval käisime Elistvere loomapargis. Ma arvasin, et see on selline, kus loomad mingil suurel territooriumil vabalt looduses, et käid metsas ja ehk õnnestub mõnda näha😅 Nagu selline loodusõpperada või midagi taolist. Aga see oli hoopis ülitore kodumaiste loomadega pargike või siis täpsemalt loomaaed. Nii vahva oli näha hästi lähedalt karu ja põtra, kitsedest rääkimata. Hunti oleks tahtnud ka lähemalt näha, aga too tatsas kaugemal aedikus ringi. Igati vinge koht ja mõnus jalutamine, soovitan. Sealsamas lähedal on ka Vudila mängumaa, et kui juba kellelgi mõte sinnakanti sõita, siis saab kaks ühes. Me ei jaksanud aga sinna enam minna, sest pikk kodutee ootas ees. Õnneks enamik ajast lapsed magasid.
Augustisse jääb ka üks parim Haapsalu suvesündmus: Valge Daami aeg. Seekord toimus enamik üritusi promenaadil, nagu vanasti. Enne oli ikka Karja tänav laada päralt, nüüd aga oli nihkunud mere äärde. Meie jaoks küll veidi kauge, aga Robert sõidab ilusasti selle maa edasi-tagasi oma jooksukaga ära ja mulle meeldib jälle kõndida. Tegime mõnusa hommikuse jalutuskäigu laadale. Mirtel muidugi jälle magama ei jäänud. Ostsin Mirtelile ja Robertile mõned riideesemed ja käisime Ranna Rantšo miniloomaaias loomi vaatamas. Meiega tulid kaasa ka Cessu ja Steven. Kui koju jõudsime, olime väga väsinud.
Valge Daami päevadel (21.-22.augustil):
Balti keti 32.aastapäeval korraldati uus Balti kett, et ühendada Baltimaid ja võidelda vabaduse ja inimõiguste eest. Meie käisime ka perega Rapla lähedal lippe lehvitamas. Paljudele ei meeldi koroonapiirangud ja et survestatakse vaktsineerima jne Mina arvan, et igaühel peaks olema õigus otsustada, mida oma kehasse sisse lasta süstida. Paljud kaotavad töö, sest nad ei soovi vaktsineerida jne See, mis praegu Eesti riigis sünnib on nagu halb unenägu. Emad-lapsed, sugulased ja parimad sõbrad on vaenujalal ja riik aina loobib hagu tulle, mitte ei rutta lepitama. Nii tahaks juba sellest unest ärgata...
Kahjuks jäi selle aasta august viimaseks elukuuks meie truule sõbrale Norale, kelle 11.augustil parimatele jahimaadele pidime saatma. Norale sai saatuslikuks ilmselt ülikuum suvi, mis tema hädasid võimendas. Tal oli süda läbi ja kasvaja. Kui enne mõtlesin, et need inimesed, kes oma looma leinavad on veidi imelikud, siis alles nüüd saan aru, mida tähendab koera kaotus. Kas üldse sellest kunagi üle saan? Kõik jalutusrajad meenutavad mulle Norat... Ta oli lihtsalt superhea koer, kunagi ei teinud kellelegi liiga, alati liputas saba. Lapsed ronisid tal otsas. Isegi haigena oli ta vapper ja kannatas kõike. Puhka rahus, armas Nora! Jään alati su armsaid pruune silmi, triibulist kasukat ja mõnusat iseloomu igatsema. Ja muidugi neid ühiseid metsaringe...
Nii me siis siin elame ja oleme, ootame uut valitsust ja loodame, et tuleb kord päev, mil saame jälle rõõmsad ja vabad olla!
Comments