Noarootsi Lokaal: keskmisest kallim, ilus ja peresõbralik toidukoht
Noarootsi Lokaal https://smörjabröd.ee asub Haapsalust 35km kaugusel Pürksi keskuses, maalilisel Noarootsi poolsaarel. Kunagi oli sama koha peal Noarootsi Kõrts, kus isegi aastatel 1998-1999 töötasin. Vana kõrtsihoone restaureerisid kauniks poeks ja söögikohaks kohalikud ettevõtjad Ebekai ja Ringo Härm. 2020.aastal pälvisid nad sellega ka Sihtasutus Läänemaa ja kohalike lehtede koostööna välja antava "Aasta tegu" tiitli.
Eelnevalt uurisime kodus menüüd ja panime juba enamvähem paika, mida keegi soovib ning broneerisime telefoni teel laua. Kuna lokaal on avatud hetkel ainult nädalavahetustel, siis on ka menüü igakord erinev. Lastele oli ainult üks praad valikus ja kuna Robert (2a ja 9kuune) spagette ei söö ning lihapalle ilmselt ka mitte, siis otsustasime seda mitte võtta. Pelmeene ta harilikult sööb, nii võtsin Robertile ja Mihklile (12a) pelmeenid, endale ja Priidule aga lõhefilee köögiviljadega. Lisaks võtsime eelroaks küüslauguleivad ja jäätisekokteilid ning magustoiduks šokolaadikoogi ja toorjuustukoogi.
Küüslauguleivad kadusid ruttu, sest kõhud olid tühjad. Jätsikokteil oli muidugi hea, aga Robert ei arvanud jälle sellest midagi. Ka pelmeenid talle ei maitsenud. Ta on harjunud natuke teistsugustega, aga need ujusid puljongis ja suppi (va kreemsupid) ta üldse ei söö. Minule maitsesid pelmeenid väga, kuigi praetuna oleks need veel paremad. Lõhe oli nagu grillitud lõhe ikka ja köögiviljad samuti. Vähemalt šokolaadikook oli kindla peale minek, sest need kadusid Mihkli ja Roberti kõhtu imeruttu. Ka valge šokolaadiga toorjuustukook oli maitsev, kuigi hapukas mulle väga ei maitse. Kui magus, siis ikka olgu magus.
Lokaal on iseenesest väga ilus ja puhas nii seest kui väljast ja teenindajad ülisõbralikud. Juba esimesest hetkest peale oli tunda, et oled hoitud ja oodatud. Mulle väga meeldis et teenindajad pakkusid sisseistumisvõimalust, kuna õues võivat herilased tüüdata. Lubasid veel muusikagi vaiksemaks panna, et laps saaks magada. Me otsustasime ikkagi värske õhu kasuks. Veel meeldis, et teenindajad olid koguaeg olemas, aga samas ei muutunud tüütuks.
Väga armas, et oli olemas kaldtee, mida mööda on võimalik lokaali siseneda nii lapsevankri kui ratastooliga ning inva-wc, kus oli ka korralik mähkimislaud ning väikestele külastajatele mõeldud pissipott. Lastele oli olemas ka kaks söögitooli.
Mängunurgas oli raamaturiiul raamatutega, korvitäis mänguasju ja joonistusvahendid. Robertile meeldisid muidugi mänguautod, mida seal ohtralt oli. Võtsime korvitäie autosid terrassile kaasa ja seal ta nendega mängis terve aja. Kuna uusi mänguasju oli nii palju, siis ta ei suutnud isegi söömisele keskenduda. Tüüpiline!
Miinuseid ei oskagi väga välja tuua. Kui, siis näiteks see, et õues võiks ka lastele väike mänguväljak olla. Või siis see, et lokaal võiks muidugi avatud olla iga päev, kuigi saan aru, et ilmselt pole ikkagi niipalju kliente. Hinnad võiks ka veidi sõbralikumad olla.
Igatahes noarootslased võivad uhked olla, et neil nii õdus restoran läheduses on, kuhu näiteks kaugeid külalisi sööma viia. Igapäevaselt jääb hinnaklass kohalikule ilmselt liiga kalliks. Perega nii kallisse kohta sööma minna on küllalt suur väljaminek. Kahekesi peikaga romantilisele õhtusöögile läheks sinna aga küll.
Tänud Eesti Lasterikaste Perede Liidule, kes mulle selle ülesande usaldasid. Oli eriline õhtupoolik imelisel Noarootsi poolsaarel õdusas lokaalis kõige kallimatega. Peresõbraliku tiitli võiks Noarootsi Lokaal pälvida küll.
Comments