Aastakokkuvõte ja soovid uueks aastaks
on igas aastas
omad rõõmud, mured
ka tilk tõrva
vahel peitub mees
eks elus ikka
igasugu asju ette tuleb
ent helge olevik
on meie endi sees
nüüd sõitkem
tasa üle silla
mis kahte
aastat ühendab
hoidkem kokku
naer päästkem valla
ees hea ja helge
aasta terendab
/Lauri Räpp/
Mida siis selle 2021. aasta kohta võiks öelda? Oli väga raske aasta. Ootan väga, et see juba läbi saaks. Ei tea, kas järgmine on parem? Miks me üldse usume, et aastaga lõppeb mingi tsükkel? Äkki hakkab paremini minema näiteks juulikuust või hoopis septembrist? Samas on tore ikkagi mõelda, et jaanuariga algab uus aastaring ning tundub nagu saaks kõike uuesti alustada, olla parem, viisakam, sõbralikum, heatahtlikum, lahkem..
Jah, möödunud aastasse jääb palju kurba, eelkõige ema kaotus vahetult enne jõule ja õnnetuks tegi ka koer Nora parematele jahimaadele minek augustis. Koera asendasime peagi uue mudeliga, aga kuidas ja kas on võimalik asendada inimest? Kas kunagi üldse läheb kergemaks ja üksi olles ei lähe enam silmad veekalkvele?
Peale kurbade minekute oli möödunud aasta märksõnaks vastandumine. See oli tohutu võitlemise aasta, kus kõik keerles ümber vaktsineerimise. Sõbrad ja sugulased läksid tülli, vaidlused maskide, testide ja vaktsineerimise teemadel ei tahtnud lõppeda. Õnneks leidus selles ka veidi positiivset, nimelt terad eraldusid sõkaldest ehk siis jäid tõelised sõbrad ja tekkisid uued ning toredad tuttavad. Eriti hea meel on mul tütar Cesilia üle, kes hiljuti tagasi Haapsallu kolis ning kes mul parima sõbranna eest on😍 Nii loodan, et ta lõpuks omale elu armastuse leiab, kes teda hoiaks ning kes tema siirust ja puhtust vääriliselt hinnata oskaks❤
Lapsed jõululaupäeval hullamas (lõpuks meil ka lumi maas):
Õnneks on meie elu, vaatamata koroonatrallile, ikka endine. Kuidagi oleme sellest kõigest puutumata jäänud, välja arvatud Eliise põdemine, mis oli ka suhteliselt kerge. Suvel saime ikka palju reisida, käisime perega Hiiumaal, Lõuna- Eestis, Rootsis ja Soomes. Suvi oli megasoe ja saime palju ujumas käia. Septembrist algas meie pere sünnipäevade hooaeg, mis lõppes Priidu ümmarguse sünnipäevaga detsembris. Kõik peod oleme pidanud ikka üsna suurelt ja külalistega. On olnud ka mõned sünnipäevadel esinemised nii laulude kui mängudega. Eriti meeldis mulle esineda kaunite lauludega kitarri saatel, ühe imelise naisterahva sünnipäeval augustis Tartumaal. Kõik üritused, reisid ja peod on olnud täiesti maskivabad ja ilma igasuguste kaitsemeetmeteta. Olen siiani vaktsineerimata ja nii see ka jääb. Samuti pole ma kunagi tervem olnud kui viimastel aastatel. Niikaua kui püsib väiksemgi kahtlusekübe, et vaktsiinid võivad haigeks teha, niikaua mina süstima ei lähe. Tahan olla 100% kindel, et minuga midagi ei juhtu, ei nüüd, ei kümne või viiekümne aasta pärast. Ja ärge tulge targutama, et minuga ei juhtunud ju midagi. Me tegelikult keegi ei tea, kuidas see aastate pärast mõjuda võib. Tundub, et see on nagu loterii, mõnele mõjub kohe ja lõplikult. Mina ei saa sellega riskida, sest mind on lihtsalt nii paljudele inimestele vaja.
Uuelt aastalt soovin rahu ja et inimesed lepiksid üksteisega ära. Soovin, et vaktsiinid ja kõik sellega kaasnev kaoks ajaloo prügikasti. Et saaksin jälle vabalt ja mõnusalt elada, kohvikutes ja spaades käia. Ootan ka uut valitsust, kes suudaks jälle tillukese Eesti rahva ühendada. Ootan julgeid väljaütlemisi ja selgust. Ootan, et inimesed poleks nii õelad ja naerataks rohkem. Ootan, et poliitikud ei valetaks ja vassiks ja arvestaks rohkem rahva soovidega. Loodan Haapsalu linnavolikogus endast parima anda, et linnaelanike häält rohkem kuulda võetaks ja probleemid lahenduse leiaksid. Üks isiklik tagasihoidlik soov on mul ka, tahaks lõpuks öösel magada ja rinnaandmise lõpetada ning vähem magusat süüa😉
Soovin kõigile oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele imelist ja õnnelikku uut aastat ning kõikide ilusate ja heade soovide täitumist❤
Aasta viimasel päeval:
Comments