18.-21.mai Barcelonas: esimest korda palmi all
Kuna leidsime suhteliselt soodsa hinnaga piletid, otsustasime perega Barcelonasse lennata. See nunnu linn on tegelikult üks mu ammuseid unistuste sihtkohti. Kes on näinud filmi Vicky Cristina Barcelonas https://m.imdb.com/title/tt0497465/, see teab. See on üks mu lemmikfilme, kõik see atmosfäär, ja muidugi imeline filmimuusika.
Niisiis, esimene lennureis perega, või siis täpsemalt peaaegu kõigile esimene lennureis. Mina olin enne lennanud mugavate SAS lennukitega Stockholmi ja sealt edasi Gotlandile. Ryanairiga lendasin esimest korda. Õnneks läks mõlemas lennujaamas kõik väga ludinal, lastega pere sai turvakontrollist eelisjärjekorras läbi ja priority piletid andsid kiirema pääsu lennukile. Samas oli see suhteliselt mõttetu, sest kes ikka viitsiks sinna lennukisse istuma minna, niikuinii peab ju ligi 4 tundi kitsas vahes istuma. Jah, lennuki istmevahed on ikka väga kitsad, mingit mõnusat olemist seal küll polnud. Pealegi oli meil veel Mirtel süles.
Ainus kord, mil puutusime koroonast tulenevate piirangujäänustega kokku, oligi lennukisse sisenedes, kui pidime korraks maskid ette toppima. Ülejäänud aja me ei kandnud maske ning koroonapassi ei küsitud ka kusagil. Lennuki peal stjuardess ahistas veidi, kasutas ära oma nn võimu. Läks oma snäkikäruga mööda ja ütles, et kui süüa ei osta, siis peab maski kandma. Täitsa haige värk ju🤣 No meil oli snäkke piisavalt kaasas ja enamik ajast saime rahus olla. Kuigi Hispaania ühistranspordis oli mask nõutav, siis enamikel see puudus, ka meie ei kandnud.
Okei, see selleks. Tegelikult on kõige olulisem see, et meil oli fantastiliselt ilus reis ja meeletult ilusad mälestused. Kõik oli nii kui peab ja rohkemat ei oskaks tahtagi: palmid, soe merevesi, ülisoe ilm, mõnus hotell, basseinid, hea toit, vaatamisväärsused, loomaaed, linnamelu, šoppamine jne Ka reisi korraldamisega saime ise hakkame, ei maksnud ühelegi reisifirmale vaheltkasu ja hotelli broneerisin ka otse kodulehelt. Koos hotelliga maksis meie 3päevane reis umbes 1500€, või noh see oli siis lennupiletid+hotell. Majutuse oleks saanud veidi odavama ka, aga ma tahtsin, et oleks hotell koos söökide ja basseiniga. Ja veel, et hotelli töötaja käest saaks alati nõu küsida. Olime ju ikkagi esimest korda reisil.
Kuna meil oli äralend varahommikune, siis pidime laskma endale takso tellida. Ka saabumiseks kasutasime taksoteenust. Üks ots (umbes 10km) suure taksoga lennujaamast hotelli maksis 35€
Hotell asus Barcelona äärelinnas Castelldefelsi linnas, Barcelona kesklinnast umbes 20km kaugusel. Hotell oli küllaltki ilus ja üsna hea asukohaga, kõrval olid kohe kiirtoidukohad, toidupoed ja suur kaubanduskeskus. Rõduga tuba oli ruumikas ja puhas, vaatega olümpiakanalile. Aknast paistsid ka eemalolevad mäed. Hotellis oli ka suur laste mängutuba ning õues mänguväljak ning 2 basseini, üks madal lastele ja sügavam täiskasvanutele. Basseini ääres olid lamamistoolid. Hotelli vaata täpsemalt siit: https://www.hotel-bcneventscastelldefels.com/en/?utm_source=google&utm_medium=organic&utm_campaign=local-gmb
Pakuti ka toitlustuspakette, meie valisime HB (half board) ehk siis hommiku ja õhtusöök olid hinna sees. Kui hommikusöök oli tavapärane Rootsi laud, siis õhtusöögist me aru ei saanud. Esiteks algas see alles kell 20.00 (Eesti aja järgi 21.00). Kodus on meil õhtusöök kella 17.00 ajal, nii hilja me tavaliselt ei söö. Teiseks oli huvitav see, et meile pisteti pihku menüü. Õhtusöök oli siis a la carte vormis. Toidud olid kõik väga maitsvad, aga me ei saanud aru, mis süsteemi järgi tellida. Kas igaüks võib tellida niipalju kui soovib: eelroa, põhiroa ja magustoidu + joogid (ka veini) või saab valida ainult ühe. See jäi meil lõpuni arusaamatuks, kuigi kõhud saime alati üleliia täis. Küsida seal ka eriti kellegi käest polnud, sest inglise keelt valdasid kõik väga napilt või üldse mitte.
Nii kui hotelli jõudsime, vahetasime riided ja läksime jalutama, sihiks võtsime ranna Vahemere ääres, kuhu oli umbes 2km Õues oli megasoe ja vaikse tuulekesega. Umbes selline ilm nagu meie kesksuvel soojade ilmadega. Kreemitasime end päiksekaitsekreemiga sisse ja panime selga oma kõige napimad riided. Naljakas oli vaadata, et mõni kohalik oli jope või jakiga, neil oli vist ikka külm😅
Mere ääres ostsime baarist paar külma jooki ja läksime ujuma. Mõned ujusid veel, aga üldiselt oli rannaäär suht inimtühi. Rand oli muidugi imeline ja liivane rannajoon viis pikalt kaugusse. Vesi oli väga soolane😆 Kui kõik olid korra vees käinud, siis mängisime veidi mänguväljakul ja hakkasime hotelli poole tagasi jalutama, sest varsti algas õhtusöögiaeg. Hea, et rannas oli ka dušš, sai ennast soolast ja liivast puhtaks pesta. Eestis võiks ka randades selline pesemisvõimalus olla, jääksid ära need liivamäed autos🤣
Castelldefelsi liivarand Vahemere ääres:
Nii mõnus oli jalutada uutel ja huvitavatel tänavatel. Esmakordselt olime nii kaugel kodust ja tuttavast loodusest. On ikka ime küll, et 3,5 tunniga jõuad külmast ja tuulisest Eestist sooja päikese ja palmi alla. Nojah, raha peab ka muidugi olema, niisama ei saa. Olen elanud päris pika elu, sünnitanud 5 last, ja alles nüüd sain endale võimaldada sellist luksust. Enne läksid kõik rahad majaehitusele jne Samas tunnen, et tegelikult peab ikka vahepeal korra aja maha võtma ja ära käima, maailm on ju nii huvitav.
Järgmisel päeval otsustasime jalutada lähedalasuvasse lossi. Castelldefelsi loss on linna kaitsev ja ikooniline sümbol, mille vanim osa on 10. sajandist pärinev kirik. Loss on kaitsenud sajandeid muslimite sissetungi ning 16.–17. sajandil piraatide rünnakute eest https://castelldecastelldefels.com/en/
Nii libedalt muidugi see lossi juurde jõudmine ei läinud, nimelt oli see kõrgel mäe otsas. Õnneks viis sinna aga kaldtee, nii et saime ilusasti oma suure käru ja kahe põnniga üles veereda. Muidugi oli see higistamine seda väärt, sest loss oli vinge ja vaade katuselt lummav. Lisaks müüdi seal igasugu piraadinänni, ma ostsin muidugi oma mereröövlitüdruku tegelaskujule uue paruka ja lastele mõõgad.
Lossist tagasiteel jäi Mirtel magama, me olime aga purunäljased ja ilm oli ka muidugi jube palav. Mängisime veidi avalikul mänguväljakul, mis oli väga tore. Eriti meeldis, et maad katsid kummimatid, mitte liiv, nagu meil igal pool. Ma suht liivavaenlane🤣 No nii tüütu, kui see igale poole jalatsite vahele läheb jne Veel meeldis, et samas oli ka avalik kaev, kust vett pumbates juua sai. Kunagi oli Haapsalu ka avalikke kaevusid täis, nüüd on jäänud aga ainult üks. Minu arust võiks joogivesi olla kõigile saadaval.
Tee äärest leidsime ühe toidukoha. Muidugi oli neid seal rohkem kui üks, meile jäi see aga millegipärast silma. Soovisime tellida burksi ja friikaid. Tükk aega seletasime ja teenindaja käis paar korda google translate'iga meilt nõu küsimas. Huvitav jah, et kuidagi vähesed oskavad seal inglise keelt. Robert juba praegu oskab veidi rääkida ja saab aru. Kas nad siis ei reisigi? Igatahes saime oma burksid lõpuks kätte, ja kuna kõht oli megatühi, siis väga aru ei saanud, kas oli head või halvad. Usun, et pigem olid head🙂
Kuna õues oli ikka megapalav, siis läksime hotelli lähedal olevasse kaubanduskeskusesse (https://www.anecblau.com/) šoppama. Seal oli nii tuntud kaubamärkide butiike, kui ka põnevaid uusi poode. Ostsin sealt riideid nii endale kui lastele ja mänguasju.
Õhtul läksime ujuma hotelli basseini ja avastasime, et see oli väga tore. Üks bassein oli laste oma ja teine täiskasvanute. Kui meres olid lained, millega harjumiseks läheb lastel tavaliselt aega, siis basseinivesi oli rahulik ja soe. Lapsed ikka lustisid täiega. Pole ju kuskil ujumas saanud pikalt käia. Talvel ei saanud tobedate piirangute tõttu kuskile. Või noh, lapsed oleks saanud, aga nii väikseid ju üksi ujulasse ei saada.
Hotelli basseinis:
Huvitav on see, et õhtuti olime nii kaua üleval, lapsed ka. Magama läksime Eesti aja järgi südaöö paiku. Eks hiline õhtusöök tingis seda, ja muidugi oli veel peale seda vaja lähedalasuvasse poodi jalutada.
Järgmisel päeval otsustasime rongiga Barcelonasse sõita. Sihiks võtsime loomaaia, tundus, et see võiks huvitav olla. Algselt tahtsime muidugi Montjuic lossi minna või Gaudi Güelli parki, aga ega ühe päevaga pisipõnnidega mitut asja vaadata ei jõuaks. Pealegi mõtlesime, et ehk on loomaaed neile põnevam, eelmisel päeval käisime ju lossis. Ei pidanud kahetsema. Reis rongiga algas küll natuke kummaliselt. Küsisin hotellist, et kuidas rongipileteid osta, ja sain vastuseks, et jaamast. Castelldefelsi rongijaamas olid aga ainult piletiautomaadid. Kui Priit infosse proovis helistada, ja küsis, kas te inglise keelt räägite, visati toru hargile. Pidime ise pusima, ja saimegi lõpuks piletid ostetud. Rongireis oli äge. Lahe oli vaadata, kuidas võõral maal elatakse jne Linnas läks rong küll metroorongiks üle. Tore, et kuigi näomask oli ühistranspordis kohustuslik, paljud seda ei kandnud, nii ka meie olime ilma.
Sõitsime lõppjaama, umbes 7 peatust. Sealt oli loomaaeda kiviga visata. Loomaaia pilet oli küll veidi kallis, meie kamba peale 77€, aga no mis teha. Loomaaed oli tore, nägime palju loomi ja suhteliselt lähedalt. Kui Eestis paljud loomad magavad sees või kaugel puurinurgas, siis seal nautisid päikest. Kõige ägedamad olid gorillad. Üks tuli täpselt puuri äärde, meid eraldas ainult klaas. Üks hoidis jälle koguaeg pead kinni, ei tea, kas valutas? Ma muidugi rääkisin nendega juttu, tundus, et said aru, vaatasid nii targa näoga. No rõugeid ma igatahes ei saanud😂 Veel oli tore näha kaelkirjakuid, neid Tallinna loomaaias ju pole. Äge ja veidi hirmus oli ka Komodo varaan. Loomaaia keskel oli suur mänguväljak, kus lapsed ronida, kiikuda ja karusselliga sõita said. Mõnes kohas oli ehitus pooleli, tundus, et pikalt pole turistid loomaaeda külastada saanud. Hispaanias olid ka ju päris karmid reeglid.
Pärast loomaaeda seadsime sammud Barcelona kesklinna. Tahtsime kuskile sööma minna, sest kõhud olid hirmus tühjad, ning mina otsisin jalatsipoodi. Astusime sisse ka mõnda "turistilõksu," kust ostsin külmkapimagneteid ja linnanimelisi T-särke. Oli hästi mõnus ja soe ilm ning linnamelu võib ka ainult ülivõrdes kirjeldada. Katedraaliesisel linnaväljakul oli turg ja tänavamuusik mängis mõnusaid rütme, mis kohe tantsu keerutama kutsusid. Söömas käisime ikka vanas heas Burger Kingis, kus sai valida toidu kõrvale ka õlle. Selline valik võiks ju ka koduses Hesburgeris olla. Mitte, et ma nüüd igakord seda kasutaksin, aga puhkuse ajal palaval suvepäeval, miks mitte? Leidsime ka jalatsipoed üles, näiteks Sneakers Barcelona poekeses oli päris hea valik. Siiski otsustasin ostu teha hoopiski Decathloni spordipoest, sest mulle meeldib pigem ise võtta ja proovida, kui hakata iga jalanõu suurusnumbrit müüja käest küsima. Nojah, siis hakkas mul raha otsa saama. Ega ma ju reisil kunagi ei koonerda, vaid luban endale ja ka teistele kõike, mida hing ihaldab😎
Kõndisime tagasi rongijaama, ostsime kassast piletid ja jooksime rongi peale. Kuna see oli nii suur jaam, siis igaks juhuks küsisin mitme inimese käest, et kas see rong ikka sõidab õigesse kohta. Sõitiski. Selle teekonna, ägeda kahekordse rongiga, magas jälle Robert maha. Ärkas siis, kui hakkasime maha minema. Seevastu Mirtel hullas rongis.
Hotelli minnes läksime veel ühest suurest poest läbi ning siis jälle basseini ujuma ja õhtust sööma. Tahtsime varem magama jõuda, sest hommikune äratus pidi kell 04.00 olema. See ärkamine oli küll väga raske, eriti Mirtelil, kes nuttis kaua-kaua. Takso juba ootas meid. Pakkisime oma asjad peale ning kihutasime lennujaama. Nii kahju oli ära minna. El Prati lennujaamas läks kõik jälle ludinal. Huvitav, et isegi veepudel lubati turvakontrollist läbi, Tallinnas pidin kõik veepudelid prügikasti viskama, isegi see ei aidanud, et väikse lapsega olin. Tagasilennul jäid lapsed natukeseks magama, aga seda oli ikka liiga vähe. Enamik aega nad lihtsalt rapsisid ja togisid jalgadega esiistmeid ja jonnisid jne Päris raske oli.
Barcelona lennujaamas, hommikul kell 6:
Kokkuvõtteks võib öelda, et meie esimene lennureis palmi alla oli väga mõnus. Kuigi tihti ei saanud üksteisest aru, olid inimesed seal väga lahked ja sõbralikud. Tekkis tunne, et tahaks kohe jälle kuskile. Kindlasti tahaks veel kunagi Barcelona kanti minna, sest tegelikult jäi meil nii palju nägemata. Vaatasin juba kinnisvara hindu, et äkki koliks hoopis sinna? Ostaks mõne veinimõisa ja... Odavam oleks seal elada küll: toidukaupade ja jookide hinnad olid küllaltki soodsad, pakse riideid poleks vaja ja samuti ei peaks maja soojustama.
Nojah, unistada ju võib. Kardan, et me pole ikka nii julged, et seda sammu ette võtta. Tegelikult on meil kõigil aga ainult 1 elu, nii et võiks ikka unistused ellu viia?
Igatahes jääme järgmist reisi ootama, milleks on kruiis vanasse heasse Stockholmi😍
Comments