Ühe keskmise Eesti pere suvised seiklused
.jpg)
Üks sõbranna ütleb mulle tihti, et te ikka üldse kodus ei püsi, rändate pidevalt ringi. Mõtlesin siis selle peale, ja leidsin vist ka vastused. Esiteks tuleneb mu reisikirg lapsepõlvest, sest igal suvel sõitsime oma pere või mitme perega kusagile puhkama. Külastasime erinevaid ilusaid kohti Eestis, käisime näiteks Peipsi ääres ja Saaremaal. Vahel käisime ka Lätis. Reisisime kreemikasvalge Žiguli 013ga, ööbisime enamasti telgis, süüa tegime lõkke peal. Nii ootasin alati neid reise, kuigi autosõit oli vahepeal tüütu ja igav. Autos polnud ju tol ajal raadiot ega kliimasüsteemi, isa laulis ise ning jahutust sai aknapraost.
Veel tuleneb mu reisipisik ilmselt sellest, et olen üks rahutu hing. Mulle lihtsalt nii meeldib planeerida ja teel olla. Vähem meeldivad teeleasumine (lastega alati üks hull sebimine) ja kohalejõudmine. Nii kui kuskile kohale jõuan, hakkan enamasti juba uut reisi mõtteis mõlgutama, sest ma ei oska puhata, nautida ja lihtsalt olla.😊
Mnjaa, pikalt kodus olemine on ka piin. Just seetõttu, et ma ei oska nautida. Pidevalt koristan, sest ma soovin, et kodu oleks veel puhtam kui hotellituba algul sisse astudes. Soovin, et kõik oleks minimalistlik, et riiulitel midagi ei vedeleks, et põrandad ja pinnad läigiksid jne Muidu mina olla ei saa ega taha. Kui sul on aga 2 väikest põnni, kes suudavad ühe hetkega täieliku tohuvabohu korraldada ja kõik pea peale keerata, siis põhimõtteliselt kodus olles ainult koristangi koguaeg. Ühesõnaga, mina reisin selleks, et pääseda kodusest rutiinist. Loomulikult soovin ka kogeda alati midagi põnevat.
See suvi on olnud ikka tõeliselt kirju ja ilus. Ja väga palju on igal pool käidud. Kui tavaliselt oleme jaanipäeva paiku ikka kodusemad olnud ja vaikselt aias grillinud, siis selle aasta jaaniaeg läks mööda erinevaid üritusi kapates. Kokku käisin ühe jutiga neljal jaanitulel. Alguse sai kõik Kiilist. Seal oli väga rahvarohke jaanik. Läksime kogu perega, mina tegin algul lastele piraadiplikana tunnikese mänge, pärast vahetasin riided ja tšillisime niisama. Kuulasime muusikat, sõime, veidi tantsisime. Äge, et seal kõrval oli kohe madalseiklusrada, lapsed said ronida. Mirtelile, Robertile ja Mihklile meeldib väga ronida. Väiksemaid peab aga vahepeal toetama ja aitama. Haapsallu, lossipargi kõrvale tehakse ka vist varsti taoline. Nii ootame juba.🤩
Kiili jaanitulel 22.06.2023:
Järgmisel päeval olin palutud lastele mänge tegema Linnamäe jaanitulele Läänemaal. Läksime sinna ikka kogu perega. Arvasin, et see on väiksem jaanituli. Täpsemaks asukohaks oli Vedra küla. Oi, kui ilus koht see oli: ilus ja avar heinamaa, armas veski künka peal. Ja rahvast oli murdu, parklaheinamaad olid täis ja autosid vooris aina juurde. Vot, mis tähendab aastatepikkune koroonapaus. Inimesi on ikka massiliselt kõiksugu üritustel. Mängisin pea 2 tundi lastega, lapsed möllasid veidi batuudil ja läksime järgmisele jaaniõhtule.
Linnamäe jaanitulel Vedra külas 23.06.2023:
Meid oodati Sutlepas Seffersi talus. Seal elavad meie väga head peretuttavad ja juhuslikult on see minu ema sünnikodu. Nautisime ülihead vastuvõttu, mõnusat seltskonda ja maitsvat toitu. Lapsed mängisid. Siis läksime Sutlepa jaanitulele, kus oli mitu perekonda. Kuna kell oli aga palju, siis hakkasime varsti minema. Aa, jaaniussi leidsime ka.🙂
Sutlepas sõpradel külas ja jaanitulel 23.06.2023:
Järgmisel päeval oli Priidul tööpäev ja mina nii kahevahel, et kas minna veel mõnele jaanitulele. Paliveres pidi esinema üks minu läbi aegade kõige lemmikumaid bände - Vennaskond. Kuna sõbranna uuris ka, et kui me lähme, siis ta liituks, polnud enam valikut. Pakkisin oma 3 nooremat last autosse ja sõit läks lahti järjekordsele jaaniõhtule. Palivere jaanitulel on alati palju rahvast, nii ka see kord. Tükk aega otsisime parkimiskohta, et ei peaks põnnidega väga kaugelt tatsama. Jõudsime veidi batuutidel möllata, kui Vennaskond alustas, siis läksime lava ette. Oi, küll see oli hea kontsert! Vana hea Vennaskond. Mul olid kõik sõnad peas ja laulsin ning tantsisin kaasa. Enamik vahtis niisama. Kahjuks lastega päris lõpuni olla ei saanud, aga imestasin, et kuidas nad üldse nii kaua vastu pidasid? Olime ju küllaltki lava ees, muusika kõlas suht valjult. No igatahes mina sain oma elamuse kätte, ei tea, millal neid jälle näeb? Paliveres nägime ka lõpuks ülisuure jaanitule ära. Eelmistel suurtel jaaniüritustel lahkusime kahjuks varem. Nii kahju, et lõke alati nii hilja süüdatakse, lastel uneaeg ju. Nii lõppes meie jaaniaeg.
Palivere jaanitulel Vennaskonna kontserdil 24.06.2023:
Peale jaani mõtlesime, et mis siin kodus ikka passida. Kuna Priidul algas puhkus ja ilm oli superilus, siis võtsime ette väikese retke Eesti ühele kauneimale saarele, Hiiumaale (29.-30.juuni). Algul mõtlesime telgiga minna, aga leidsin hea pakkumise imelisse kohta, Tahkuna puhkekeskusesse. Oleme seal 2 aastat tagasi ka ööbinud, kirjutasin sellest siin: http://illekas.blogspot.com/2021/06/suvi-ilma-hiiumaata-on-nagu-aasta-ilma.html. Nüüd oli aga kõik veel parem. Omanik andis meile jälle sama (paaris)maja teise poole, kuigi bronnisime väiksema. Aga ta arvas, et viiekesi suuremas mõnusam. Lisaks ostsime juurde imemaitsva hommikusöögi, mille valmistas väga abivalmis ja ülilahke Ukraina proua. Lähedalasuvas Mangu rannas oli soe vesi ja kasutada saime ka sup-laudu. Teisel päeval külastasime Hiiumaa Militaarmuuseumi, Eiffeli torni ja seiklusparki ning käisime Ratturi talu kohvikus söömas, kus olid väga maitsvad toidud. Lahe oli veel see, et praami peal mängutoas mängides saime tuttavaks ühe tüdrukuga, kelle nimi oli Nora. Andsin talle oma visiitkaardi, juhul kui soovib mind oma sünnipäevale mänge korraldama.🤩
Praami peal, teel Hiiumaale 29.06.2023:
Peale Hiiumaa reisi hakkasin aga ettevalmistusi tegema oma sünnipäevapeoks. Kuigi õige päev on mul tegelikult 19.veebruaril, otsustasin peo teha suvel. Selleks ilusaks südasuviseks kuupäevaks valisin 8.juuli. Miks just suvel? Eks ikka seetõttu, et siis on palju lihtsam inimestel kokku tulla, ja õuepidu koduses aias on võrratu.🙂 Kuigi armsad sugulased ja sõbrad rõõmustasid oma kohalolekuga, arvan, et niipea enam sellist asja ette ei võta.😆 Jah, sellist, kus ise kõike teen. Koristasin, sättisin, küpsetasin, keetsin, võtsin vastu, esinesin lauluga, olin õhtujuht, kandsin ette, koristasin jne😄 Priit ja lapsed aitasid muidugi ka veidi sättida, aga see vaev...🙃 Ise nautida ei jõudnudki. Kui lõpuks kõik valmis sain, oli pidu juba läbi ja külalised peaaegu läinud. Vahetult enne enda pidu käisin veel laulu ja pillimänguga ühte 80aastast prouat rõõmustamas. Ah, mis siin viriseda, tegelikult olen ma üliõnnelik, et mu armsad sugulased ja sõbrad kokku tulid. Aitäh!🙏
 |
Paar päeva pärast sünnipäevapidustusi ajasime jälle auto kuumaks, seekord sõitsime Soome (11.-13.juuli). Jah, olime pikalt juba Hämeenlinna külastusele mõelnud, aga kunagi polnud teostuseni jõudnud. Lõpuks jõudsime üle pika aja Soome. Merereis oli mõnus, ilm ilus, uus MyStar laev oli äge. Sõit ~100km kaugusel asuvasse Hämeenlinna läks viperusteta. Õhtul muud väga teha ei jõudnud, kui poes käia, süüa teha ja mõnusas järves supelda. Ahvenistonjärvi https://ahvenisto.fi/en/ oli super❤️ Eestil on ikka veel pikk maa minna... ma pole nii ägedat ujumiskohta näinudki, kõik oli olemas: imeilus järv, liivane põhi, wc, dušš, riietusruumid, eemal veel bassein sooja veega ja hüppetorniga (see ilmselt tasuline), grillimiskoht, saun, megaäge mänguväljak, ülikõrge seikluspark, võrkpalliplats, jooksurajad, kohvik jne Haapsalus võiks ka midagi sellist olla, Valgevälja karjääri juures näiteks...
Teisel päeval läksime hommikul kohe Parola tankimuuseumisse https://www.panssarimuseo.fi/, kus tehti kohe meel heaks. Nimelt oli palgatud sinna hunnik parkimiskorraldajaid, kes sulle parima koha valisid (no miks Eestis ei võiks nii olla?) Muuseum ise oli ka tore, hästi palju ägedaid tanke, paljudele sai ka peale või sisse ronida. Kui lapsed ära tüdinesid, siis sealsamas oli ka lastele mänguväljak ja kohvik.
Tankimuuseumis 12.07.2023:
.jpg)
Tankidest tüdinenult hakkasime mõtlema lõunasöögi peale. Sõitsime Hämeenlinna ostukeskusesse Goodman burksi sööma. Hesburgeri hinnad olid küll väheke kallimad kui koduses Haapsalus, kuid samas on kiirtoidu kohtades enamasti alati odavam einestada kui muudes toidukohtades. Ja burger-friikad-mahl on alati kindla peale minek ning lastele need maitsevad. Kõhud täis söödud, plaanisime minna keskaegsesse Häme linnusesse. Ilm oli hästi palav. Kuna Mirtel jäi kärus magama, siis jätsime ta Mihkliga parki puu alla magama. Läksime kolmekesi lossi avastama. Väga lahe kindlus oli, erinevate väljapanekutega. Näiteks olid seal looma topised, mida Robert veidi pelgas ja käbidest tehtud suured kujud. Kuna meie mõte on alati kuskile tippu jõuda, et ilusat vaadet imetleda, proovisime ka seekord ülespoole ronida. Päris õue aga kahjuks ei saanudki, pidime leppima vaatega akendest.
Häme linnuses 12.07.2023:
 |
 |
Peale lossiskäiku sõitsime tagasi oma rendikoju ja puhkasime veidi. Kuna ilm oli mõnus ja soe, otsustasime õhtul jälle tuttava järve äärde minna. Priit ja lapsed käisid ujumas, mina väga mitte, sest üks tuttav hirmutas mu ära. Nimelt juhtis ta tähelepanu sellele, et kuna seal järves on kalapüügikeeld, siis on kalu seal hästi palju. Guugeldasin siis veidi, ja leidsingi, et pea igal suvel saab Soomes keegi haugi käest pureda. Haug ei rebi muidugi tükkideks nagu hai, aga siiski ehmataks see väga kui kedagi varbast näksataks ja verd lahmama hakkaks. Seistes seal kalda ääres, nägingi hästi palju suuri kalu ringi ujumas. Olin jalgupidi vees ja valvasin lapsi.🙈 Mõtlesin, et oleks võinud ikka kõrvalasuvasse basseini minna, aga samas oli järves palju ujujaid ja vesi mõnusalt soe. Tundus veidi mõttetu basseini eest raha välja käia. No igatahes kurjade kalade käest me pääsesime.😆 Pärast mängisime veel veidi mänguväljakul ja koduteel käisime suurest poest läbi.
Ahvenistonjärvi ääres 11.07.2023:
Majutusele paneksin hindeks 7. Kõik oli justkui olemas: suur kahekordne maja, terrass, grill (ei kasutanud), väga hästi varustatud köök, saun, kuhu kahjuks ei jõudnud. Tüütu oli see, et sauna kütmiseks oleks pidanud ise puid ostma. Selline asi võiks ikka hinna sees olla. Enamik tube ja köök olid teisel korrusel, kuhu viis veidi kõikuv ja ilma käsipuuta trepp. Lastele oli see päris ohtlik. Tube ja voodeid oli palju. Häiris see, et hästi palju oli majas lahtiseid/ katkiseid pistikupesasid. Remonti oli vist tehtud üsna ammu, sest kõik oli kuidagi väsinud. Ka õueala oli hoolitsemata. Minu arust on küll normaalne, et kui käid ujumas vms, riputad ujumisriided ja rätikud restile kuivama. Sealne pesukuivatusrest oli aga suhteliselt haledas seisukorras.
Meie majake Hämeenlinnas 11.-13.juuli 2023:
Viimasel hommikul pakkisime asjad ja asusime jälle teele. Mõtlesime, et käime veel enne ärasõitu lähedalasuvast Aulanko vaatetornist läbi https://www.luontoon.fi/aulanko Seda käiku ei pidanud kahetsema. Torn oli läbinud hiljuti uuenduskuuri ja vaated olid muidugi imelised. Mäe otsa ja torni tippu jõudmine polnudki nii lihtne, eriti veel kui pead lapsi süles tassima🤣 Kõrvalasuvas kohvikus olid aga hinnad küllaltki krõbedad, nii et otsustasime Hämeenlinnas asuvast toidupoest midagi tee peale näksimiseks kaasa võtta.
Aulanko vaatetorni juures 13.07.2023:
Teel sadamasse otsustasime veel ühe väikese peatuse teha, külastasime Riihimäki linna, mis on suurem Viljandist, kuid väiksem Pärnust. Külastasime sealset mänguasjapoodi https://hihhihhii.com/riihimaen-pieni-lelukauppa/ ja mina käisin veel mõnes poes. Keskväljakul algas miski kontsert, mida me kuulama ei jäänud. Kuna ilm oli jälle ülipalav, ostsime läheduses asuvast putkast pehmet jäätist.
Edasi sõitsime otse laevale. MyStar oli seekord puupüsti täis. Palju oli ka Ameerika autosid, oli ju koduses Haapsalus algamas igaaastane suur suvesündmus American Beauty Car Show. Laeval olid lapsed jälle enamiku ajast mängutoas, me käisime kordamööda šoppamas.
American Beauty Car Show (14.-16.juuli) ajal käisime mõlemal õhtul lihtsalt linna peal melu nautimas. Seekord polnud ka ühtegi ülihead artisti, kelle pärast oleks võinud pileti osta. Varasemalt on seal esinenud näiteks Arch Enemy, Ugly Kid Joe jne Huvitav, et mingis vanuses lapsed kardavad mootorimüra, sel ajal on seda aga linna vahel päris palju kuulda. Robert hoidis pidevalt kõrvu kinni, Mirtel aga nautis täiega. Vahva oli kohata oma kallist sõbrannat Jaanikat, ning teisigi vanu tuttavaid. Selline üritus toob ikka alati sõbrad kokku ja sobib Haapsallu ideaalselt.
Ameerika autosid vaatamas 14.-16.juuli 2023
 |
Enne järgmist minekut nautisime vahepeal suve ja käisime ujumas. Huvitav, et kodune Paralepa rand enam üldse ei tõmba. Kui ujuda, siis ikka mõnusalt. Sel suvel sai jälle küllalt palju Roosta rannas käidud, mõned korrad ka lähedalasuvas Valgevälja karjääris, mille kasuks räägib peale läheduse (4km) liivane kallas ja suhteliselt kiire sügavaksminek. Roosta on aga klass omaette. Polegi kuskil väga nii ilusat ja mõnusat liivaranda näinud, kus lisaks rannamõnude nautimisele on luidete vahel väike mänguväljak, jäätiseputka ja SURFIBAAR! Oo, need surfibaari pitsad ja burksid on imelised. Eriti peale mõnusat suplust. Nojah, ühe korra käisime ka Rohuküla sadamas ujumas, aga see ei lõppenud just väga hästi, Priit kaotas autovõtmed ära, nii et kojusaamiseks ja varuvõtmete toomiseks pidime vanaema järele kutsuma. Kusjuures, kui uued võtmed tellitud, leidis Priit need umbes nädala pärast merekaldalt üles. Huvitav. Me tuustisime seal kõik kohad läbi, vaatasime iga adrututi ja kivi alla...
Roostal käisime suve jooksul mitmeid kordi:
Loomulikult käisime ujumas ka väljasõitude ajal: juba eelpool mainitud Soome reisil, Hiiumaal Mangu rannas, Kihnu tuletorni juures, Pärnus, Peipsi järve ääres Kauksi rannas ja Narva - Jõesuus. Vist said kõik ülesloetud.
Järgmine reis oligi Kihnu (21.-22.juuli). Tegelikult oli see mulle tööreis. Olin palutud Metsamaa pärimustallu perepäevale Pipina lastele mänge korraldama https://www.kultuuriruum.ee/metsamaa/ Kohapeal selgus, et võiksin ka päevajuht olla ja lõpuks ka muusik, kes ühislauludele taustaks kitarri mängib.🙂 Pakkisin oma pere autosse ja asusime üritusele eelneval päeval teele, et hommikul ilusasti valmis olla. Kuigi olime Priiduga mõlemad kunagi ammu Kihnus käinud, otsustasime veidi ka saare peal ringi vaadata. Söögid ja joogid ostsime kaasa mandrilt, ja väga õigesti tegime, sest sealses poes olid pea topelthinnad. Praamireis oli tore ja ilm ilus, kuigi veidi tuuline. Pole nii väikese laevaga ammu sõitnudki, kuhu 30 autot peale mahub.🙂 Samas oli tore, et lastele seal väike mängunurk oli ja loomulikult puhvet, kust näiteks kohalikke juustuküpsiseid osta sai. Piletid bronnisin umbes kuu aega tagasi, muidu poleks vist autokohta saanud. Enamik jätabki auto Munalaiu sadamasse, Kihnu nii väike ju. Teiseltpoolt sadamast oleks saanud näiteks jalgrattaid rentida. Kihnus jõudsime samal päeval käia tuletornis, ujumas ja söömas. Muuseumisse kahjuks ei jõudnudki, sest see pandi varakult kinni. See oli huvitav, et suvisel ajal oli paljude talude õue rajatud baar või söögikoht. Nii et valikut oleks olnud ja juttu oleks jätkunud kauemaks. Meid võtsid Metsamaa pärimustalus vastu imelise energiaga naised, Mari ja Ave. Nemad selle koguperepäeva ka korraldasid. Ja see ürituse päev oli muidugi super. Mul oli au tegutseda koos Kihnu tegijate naistega, kuulsa laste metsapidude korraldaja Piltsbergiga ja klounide Piibu ja Tuuduga. Rahvast oli murdu. Oi, see oli üks vahva reis, väga mõnus perepäev, imeline saar ja muidugi see talukompleks. Sinna oleks tahtnud jäädagi...
 |
Järgmisel nädalavahetusel mängisin lastega Linnamäe kontsertide päeval. See konkreetne kontsert oligi mõeldud lastele, kus esitusele tulid erinevad multifilmikangelaste lood. Minu ülesandeks oli enne ja pärast kontserti mänge teha. Oli vahva üritus, ilus ilm ja palju rahvast. Põnev on selle asja juures see, et kontserdid toimuvad kõik erinevate talude hoovides. Väga vahva mõte minuarust. Robert sai kohe sõbraks peretütrega, ja nii nad seal koos jooksid, üks ees ja teine järel.😆
Linnamäe kontsertide päeval 29.07.2023:
Üks vahvamaid asju sellel suvel oli see, et sain päris mitu korda laulu ja pillimänguga inimesi rõõmustada. See on ju mu suurim salasoov koguaeg olnud. Juba teist aastat kutsus Rommy mind See teatrisse katusekontserdile laulma. Kui tavaliselt esinen sünnipäevadel, siis see oli avalik ülesastumine, kuhu võisid kõik soovijad kuulama tulla. Peale minu esines seal muidugi veel mitu bändi. Nii et väga aru ei saanud, kelle pärast publik kohale oli tulnud. Mina ehitasin oma kava üles enda eluloole. Esitasin laule, mis minu ja ajastuga seotud, laule, mis on olnud mulle eluteel saatjaks ja mis mulle väga meeldivad. Vahele rääkisin ka pisut, et miks ma ühe või teise laulu olin valinud või siis pajatasin eluseikadest. Sekka laulsin ka omaloomingulisi laule. Päris tore kava tuli kokku. Kuna esinemisaeg sai liiga ruttu otsa ja paljud valitud lood jäid mängimata, siis pakkusid Rommy ja Eve välja, et võiks teha millalgi minu soolokontserdi. Mõeldud, tehtud.😊 Augusti viimasel nädalavahetusel, Valge Daami päevade ajal, esinesin uuesti ja täiesti üksi. Reklaam oli väljas nii lehes kui igal pool linna peal. Algul kui See teatrisse jõudsin, oli saal täiesti tühi. Kui aga laulma hakkasin, kogunes umbes paarkümmend inimest. Seekord polnud kahtlustki, nad olid kõik mind tulnud kuulama. Vastutus oli suur. Samas tundsin ennast sel korral kuidagi kindlamalt. Kava oli ju selge. Vahva, et ka näitleja, lavastaja ja ajakirjanik Aivo Paljasmaa oli kohal ja kinkis mulle lille. Minu laulmist kuula siit: https://youtube.com/@amatzoon?si=m-VDUlh1Sd3GViPb
Julgust kindlamalt esinemiseks sain ilmselt ka viimaselt ülesastumiselt. Nimelt kutsuti mind augusti alguses ühele 60a juubelile Peipsi äärde. Kuna sõit sinna on päris pikk ja koht huvitav, siis sõitsime terve perega Ida- ja Lääne-Virumaad avastama. Kõigepealt suundusimegi Rakverre, käisime Rohuaia kohvikus https://rohuaiakohvik.ee/ söömas ja jalutasime linnuses. Kohvik oli hubane, lastele oli mõnus mängunurk, toidud head. Rakvere linnuses oli tol päeval külastajatele üritus, kus sai vaadata keskaegseid võitluskunste. Ise sai ka proovida. Lastele oli mitmeid meisterdamisi jm Rahvast oli palju ja koht põnev nii väikestele kui ka suurtele. Eriti lahe, et nii linnuses sees kui ka väljaspool võis kohata koduloomi ja neid paitada. Väike vihje jälle kodusele lossipargile. Haapsalu linnuses võiks ka sellised vahvad üritused toimuda (kui vaja, võin ise korraldada) ja loomad ringi jalutada...
Rohuaia kohvikus Rakveres 12.08.2023:
Peale väikest sissepõiget Rakverre, suundusime Peipsi äärde, Kuru külalistemajja https://housity.net/hotel/kuru-guest-house/, mis asus Kauksi rannas. Ühtki viita sinna teelt muidugi ei näidanud, õnneks on olemas Google Maps. Koht oli iseenesest tore ja tuba puhas, liivarand kohe lähedal, samas midagi ikka nagu häiris. Eesti keelt seal väga ei kuulnud. Aed oli kuidagi veidi hoolitsemata ja kõik kohad olid mingit nodi täis. Mulle meeldib pigem selline minimalistlikum stiil ja puhas vaade. Hästi palju oli seal koertega puhkajaid. Koerad haukusid lihtsalt toas, kui keegi käis. Samuti oli imeilus liivane rannaäär koera kakajunne täis. Pole enne sellist asja kuskil kohanud. Hiiumaal ikka hoopis teistmoodi kõik: puhas, puutumatu jne Aga see selleks, Peipsi järv on ikkagi ilus. Kuigi mulle meeldivad vist kõik veekogud. Olen lihtsalt selline veearmastaja, veevalaja tähtkujus sündinud ju.
Kuru külalistemajas ja Kauksi rannas Peipsi järve ääres 12.-13.august 2023:
Samal ajal kui ülejäänud pere rannamõnusid nautis, sõitsin mina Lohusuu poole. Just sealt võeti mind ujuva parve peale, kuhu oma laulude ja kitarrimänguga vahvat seltskonda lõbustama olin kutsutud. Oli äge publik, kes juba esimesest taktist minuga kaasa laulis. Parv oli endise külavanema? oma ja seal olla paljud kuulsad bändid ja sooloartistid esinemas käinud (nt Nedsaja küla bänd, Marek Sadam jne) Nimed olid kirjutatud seinale. Mul paluti ka sinna oma nimi kirjutada. Uhke tunne ikka. Kiidusõnu sain palju ning plaaniti mind uuesti kutsuda. Parvetasime paar kolm tundi, loksusime veidi järvel, ja siis mööda jõge tagasi alguspunkti.
Kuna nii pikk reis oli juba ette võetud, siis koju tagasi ei kiirustanud. Läksime hoopiski Narvat avastama. Jalutasime jõe ääres ja käisime loomulikult Narva Hermanni linnuses https://narvamuuseum.ee/. Nii imelik ikka, et teisel pool jõge Venemaa, kuhu niisama minna ei saa. Nii lähedal, aga samas nii kaugel...kalamehed mõlemal kaldal.
Narva linnuses 13.august 2023:
Linnus oli muidugi tore ja korras, aga Robert ja Mirtel veidi kartsid kujusid ja mõnes kohas mängivaid taustahelisid. Peale linnuse külastust sõitsime Narva- Jõesuu Meresuu spaasse https://www.meresuu.ee/. Jalutasime veidi ja kuna ilm oli hall, otsustasime minna spaasse ujuma, kus oli küllaltki mõnus. Seal oli loomakujude ja liumäega bassein lastele, lisaks mullivannid, kaks suuremat basseini ja mitu sauna. Meeldis see, et sealsamas oli kohe ka suurte bassein, kus edasi-tagasi ujudes sai isegi veidi trenni teha. Häiris see, et rahvast oli liiga palju, ja et koguaeg pidi lastel silma peal hoidma, et nad sügavasse basseini ei kukuks. Avastasin ka selle, meres on iga kell mõnusam supelda kui ükskõik millises spaas.
Meresuu spaas Narva-Jõesuus 13.-14.august 2023:
Järgmisel hommikul sõime hotellis hommikust (väga rikkalik valik) ja läksime randa ujuma. Lained olid suured, aga vesi soe ja mõnus. Hullasime pikalt vees.
Narva-Jõesuu rannas 13.08.2023:
Ja oligi aeg autonina kodu poole pöörata. Tee peal külastasime veel Sinimägede vaatetorni https://www.puhkaeestis.ee/et/sinimagede-vaatetorn ja muuseumi http://www.sinimagedemuuseum.ee/ ning Sillamäe Maximat. Priit sõitis ja mina ning lapsed tukastasime🙃
Sinimägede muuseumis ja vaatetornis 13.08.2023:
Ja nii saigi see suvi otsa. Üks huvitav seik oli veel, mis suuresti määras minu edasist teekonda. Olin suve lõpus üpris õnnetu, sest minu tööotsingud polnud vilja kandnud. Ausalt öelda olin juba suht loobunud. Aga ükskord kui augusti lõpus viimast korda Roostale ujuma sõitsime, võttis Robert mu käe, hoidis, ja ütles, et annab mulle maagiat.. Selle peale helises mu telefon, helistajaks oli Risti lasteaia õppejuht, kes mind muusikaõpetajaks kutsus. Ja nüüd ma olengi lisaks beebikoolile ka Risti lasteaia muusikaõpetaja, olgugi, et see on ainult poole koha töö ja ma asendan (jälle😔) lapsehoolduspuhkusel olevat õpetajat. Olen väga õnnelik, kuigi hiljemalt pooleteise aasta pärast pean hakkama uuesti otsast peale tööd otsima. Muidugi hoian ka praegu töökuulutustel silma peal ja olen avatud kõiksugu pakkumistele, sest unistuseks on leida ikkagi püsiv töö.
Üks põnev seik oli veel augusti lõpus. Nimelt Robert hakkas filmistaariks.🤩 Kandideerisime The Swedish Torpedo filmi ja Robert osutuski väljavalituks. Käisime kostüümiproovis ja 30.augustil olid filmivõtted. Film on inspireeritud Rootsi ujuja Sally Bauer'i elust. Robert kehastas 1939. aastal rikkast perest pärit poissi, peategelase poja lasteaiakaaslast.
Siin youtube link Roberti näitlejakarjäärist 30.08.2023:
https://youtu.be/lj9Px4BoJd8?si=UKFUempKZvqNS6nd
Minu kaks pesamuna, Robert ja Mirtel, alustasid taas lasteaiateed. Endiselt käivad nad 2-7 aastaste segarühmas Haapsalu Vikerkaare lasteaias. Väga tihti nad muidugi sinna ei satu, aga tundub, et huvi on veidi suurem kui eelmisel aastal. Ilmselt on ka immuunsus pisut parem. Kui eelmisel aastal jõudsid nad lasteaeda keskmiselt kolmel päeval kuus, siis käesolevas septembris on nad juba kuus päeva lasteaias käinud, ainilt väiksed nohud on vahepeal kimbutanud.
Kurvaks teeb aga see, et minu vanuselt teine tütar, 19a Eliise, lendas pesast välja Tallinna, et iseseisvat elu alustada.
Õnneks on aga september ilus olnud ja meid ootavad ees uued reisid, varsti kohe Rootsi (jälle🤣) ja novembris Maltale. Lisaks on kätte jõudnud järjekordne sünnipäevade hooaeg, sest mu lapsed on ju kõik sügisel sündinud.
Veel ilusaid pilte:
Comments