 |
| Legod on ikka lemmikud, juba ehitab nendest ise ka |
Paar päeva tagasi sai Robert aasta ja
viiekuuseks. Kui esimesel eluaastal tähistasime iga kuu minisünnipäeva, siis
praegu suuremalt küll ei tähista, kuid siiski on vanast harjumusest kuidagi
erilisem tunne. Kui esimesel eluaastal sai tohutult pilte tehtud, sest beebi
püsis ju ühe koha peal ja väga huvitav oli ta erinevaid ilmeid pildile püüda,
siis nüüd just väga tihti pole aega fotograafi mängida. Vahel avastan, et juba
nädalaid on möödas ja uusi jäädvustusi polegi. Samas tuleb ju koguaeg midagi
uut ja areng on niivõrd kiire, et kahju kui jäädvustada ei jõua. Pildid on ju
nagu mälupildid. Kui enam ise ei mäleta, siis fotode abil saab möödunut
meenutada. Ühesõnaga, kui hakkab kätte jõudma 11. kuupäev, siis on selge, et teen
palju pilte
😊
 |
Milleks need kindad veel?
|
Viimane kuu on küll tohutult
veninud. Võibolla sellepärast, et kõik on koguaeg kodus, välja arvatud Priit,
kes iga 3 päeva tagant 24 tundi tööl on. Võibolla ka sellepärast, et ootaja aeg
on ju pikk, nagu öeldakse. Ootame ju väga, et oma pisikese printsessiga
kohtuda. Seekord olen juba varakult kõigeks valmis: ostsin ära riided
esimesteks kuudeks ja samuti kahese käru. Valituks osutus Bumbleride Indie
Twin, mille tellisin otse maaletoojalt. Sain hea pakkumise ja mõtlesin, et
milleks oodata? Kätte pole veel saanud, aga usun, et paari päeva pärast kindlasti. Jään ikka Indiele truuks. Vahepeal mõtlesin ka Thule UG2 peale,
oleks pea poole odavam tulnud, järelturul liigub neid palju, aga siis mõtlesin,
et kuna praegu on Indie, siis saan ehk kahest ja ühest varianti omavahel
kombineerida. Ostsin ju vankrikorvi ka, et vahepeal kui Robertit ei võta, siis
lähen ühesega jalutama vms Indie kasuks otsustasin ka seetõttu, et see on
lihtsalt nii superhea käru, igal maastikul sujuv ja ei raputa last ning muidugi
on mõnus sellega sörkimas käia.
 |
| Igapäevast jooksuringi tegemas |
Seekord mõtlesin varakult asjad
muretseda, sest vanemahüvitise aeg hakkab ju läbi saama. Ehk saan veel mais ka,
aga samas kindel ei ole. Siis tuleb 3 kuud püksirihma pingutada, ehk siis saab
jälle natuke midagi? Üldse see rahadega värk on minu jaoks veidi segane. Kui
kõik selle olen läbi teinud, siis olen vist päris tark ja võin ka teistele nõu
anda 😊 Igatahes loodan, et päris nälga ei jää…
Nii rasked ajad ka ju praegu.
Laste ja täiskasvanute peod on kõik kuskile tulevikku lükatud, nii et sealt
pole ka mingit tulu loota. Ei kujuta ettegi, millal kõik jälle endiseks saab ja
inimesed julgevad ja tahavad jälle pidusid korraldada. Teine asi on veel see,
et võibolla siis isegi tahaksid, aga rahaliselt ei mängi välja. Nii paljudel on
ju sissetulekud vähenenud või ollakse isegi töö kaotanud. Kui isegi kõik
ülejäänu muutub jälle endisemaks, siis majandus ja rahaline seis ei taastu
niipea.
 |
| Väike meenutus: kloun Elli |
Seegi hea, et vähemalt Läänemaal
väga haigus levinud pole. Käia eriti ikka kuskil ei taha ja ega polegi kuhugi
minna. Ainult poes käin, aga see on ilmatu tüütu: koguaeg desinfitseeri käsi ja
pärast poeskäiku pesen ja desinfitseerin kõik ostetud kaubad ära. Isegi leiva
ja saia kotid pesen kraani alla sooja vee ja seebiga ära. Ei tea, kas sellest
kiiksust kunagi lahti ka saab? Või jäängi koguaeg mõtlema, et kõik on
pisikutega jne? Natuke häirib, et metsaradadel liiguvad rahvamassid. Kui enne
sain uhkes üksinduses jooksmas käia, siis nüüd on tegu, et inimestest 2m
kauguselt mööduda. Samas on ju tore, et paljud on enda jaoks looduse leidnud.
Endal tekib vägisi tahtmine maale elama minna… 😊
Aitab nüüd küll sellest
koroonast. Tahtsin ju hoopis Robertist ja rasedusest kirjutada
😊
Ühe kuuga on jälle palju muutunud. Näiteks see, et Robert magab nüüd ühe pika
päevaune. Nii lootsin, et ehk kellakeeramine muudab ka hommikust ärkamisaega,
aga suures plaanis jäi see ikka samaks. Samaks on jäänud ka öine pidev virin ja
õhtune küllaltki pikk emme otsas magamavähkremine. Mõned üksikud ööd on olnud,
kus ta on maganud rahulikult ja üks hommik isegi üheksani! Jah, see oli ime.
Sain rahulikult hommikukohvi nautida ja lõpuks hakkas suisa igav, pole ju
harjunud
😊
 |
| Suur mees juba: plaksutamas |
Tavaliselt ärkab Robert umbes
7.30. Mina üritan küll veidi varem minema hiilida, et saaks ise juba ära süüa,
aga tavaliselt see ei õnnestu ja me ärkame koos. Lähme alla potile ja siis teen
talle leiva kas avokaado või sulajuustuga ning lõikan väikesteks tükkideks.
Siis ta läheb diivanile istuma (jumal tänatud, et meil nahkdiivanid on 😊),
sööb ja vaatab multikaid. Mina siis samal ajal söön oma pudru ja võileiva ära
ning asun talle putru tegema. Alati käib Roberti söögi juurde ka tassitäis
soojendatud täispiima. Ükski söömaaeg ei hakka ilma selleta. Ja kui piim õigel
ajal valmis pole, siis hakkab härra nutma. Siis on mänguaeg. Umbes kell 11.00
lähme aeda mängima. Lõunasöök on umbes kell 12.00 ja hiljemalt 12.30 jääb
Robert magama. Und jätkub umbes 2-3 tunniks, kuidas kunagi. Mina kasutan seda
aega maksimaalselt liikumiseks ja töötegemiseks: koristan, riisun, teen
aiatöid, käin käruga ja Noraga jooksmas. Jah, viimasel ajal olen iga päev umbes
viiekilomeetrise jooksuringi teinud. Ilma õuesoleku ja värske õhuta ei kujutaks
ma elu ette. Kui Robert ärkab, siis mängime toas ja näksime midagi. Vahel lähme
jälle aeda mängima. Kella 17.00 aeg on õhtusöök ja umbes kell 20.30 hakkame
tuttu sättima.
Magama jääb ta umbes poole tunni
pärast, enne seda on vaja mööda voodit ringi traavida ja minu otsas traavida. Robertil
on selline komme, et kui mul särk seljas, siis tõmbab selle üles ja paneb oma
pea mulle hästi armsalt palja kõhu peale, nagu kuulaks tulevase õe südametukseid
või liigutusi. Samas koguaeg hirmuga mõtlen, et ehk teeb kõhutibule viga? Või
mis siis saab kui kõht veel suuremaks kasvab? Praegugi juba mul nii raske
öösiti magada, pean padjad appi võtma. Äkki peaks nuudelpadja muretsema? Vana probleem
on ka tagasi. Nimelt parem käsi kipub öösiti ära surema. Ka eelmise 2
rasedusega oli sama mure. Peangi siis kätt kuidagi hästi sirgelt hoidma, aga
kuidas sa hoiad kui Robert tahab koguaeg pooleldi minu ja käe peal magada ja
selga ei tohi talle üldse pöörata. Kardan juba veidi seda raseduse suurenemist,
samas lohutan ennast sellega, et igavesti see ei kesta. Mõelda vaid, ainult 24
nädalat veel, see läheb ju imeruttu…
Natuke veel Roberti harjumustest.
Söögiisu on tal hea, sööb juba enam vähem kõike. Ükspäev kui kodus ei viitsinud
süüa teha, ostsin burksi ja friikartuleid. Nii sai ka Robert neid maitsta.
Muidugi harjumusest teen talle enamik toidu ikkagi saumikseriga pudiks. Mõtlen,
et kuidas ta neid suuri tükke, nt makarone või liha närib, hambaid tal ju nii
vähe? Või peaks äkki selle püreestamise lõpetama ja laskmagi tal närida? Samas annan
ju talle ka suuremaid tükke: röstsaia, leiba, helbeid, puuvilju jne ja ta on
kõige närimisega peaaegu hakkama saanud. Võibolla see lihtsalt minu kiiks? Mõni
läheb juba 1,5aastaselt lasteaeda ja seal tuleb ju kõike süüa.
Sõnadest on tal hetkel põhiline anna, vahel nõuab ka anna-anna. Mida ta siis tahab? Näiteks mänguasju, juua, süüa, lutti või pähhe asju, näiteks arvutit, hiirt või venna väikseid legojuppe jne
Hambaid on Robertil ikka vist
umbes 8, ega ta ei luba eriti vaadata ka. Taha ülesse hakkavad ka vist varsti
tulema, sest igemed on väga paistes. Tahaks, et kõik hambad oleks juba suus,
ehk siis ka virinat vähem?
Robertile meeldivad tohutult Airi
Liiva lastelaulud, neid ta kuulaks hommikust õhtuni. Loomulikult meeldib talle
neid ka vaadata, sest need laulude videod on üliägedad. No öelge mulle üks
laps, kellele ei meeldiks laul „Kiisud keerutavad tantsu“? On ikka andekaid
inimesi ja superlahedaid musikaalseid lapsi olemas. Meil juba varsti kõik need
laulud peas, öösel ka kummitavad
😊
Kui teil igav hakkab ja tahaks ka beebide ja lastega midagi mängida, siis filmisin paar videot. Paljud mängud ja laulud sobivad kaasategemiseks alates sünnist.
 |
| Lemmiklaulude järgi tantsimas |
Juba paari päeva pärast peale
tellimist toodi mulle hunnik lauajuppe hoovi peale, millest Priit ja Mihkel
paari päevaga mänguväljaku valmis voolisid. Õnneks oli kõik vajalik kaasas, ka kiiged ja liumägi. Lisaks tellisin veel samalt lehelt
pesakiige ja rooliratta ning kella. Veel on vaja liivakasti liiva, siis on kõik
täiuslik. Pesakiiges on lausa lust mõnuleda.
 |
| Mänguväljaku kokkupanek |
 |
| Usinad töömehed |
 |
Vahet pole, et liiva eriti pole😅
|
Praegu meeldib Robertile kõige
rohkem vana liivakast, kus liiva peaaegu polegi, see on nagu mingi magnet. Nii
kui õue saab, jookseb liivakasti juurde ja kohe sisse istuma ja mängima. Ostsin
ju hunniku liivakasti mänguasju ka uue liivakasti jaoks. Üldse Robertile väga meeldib
õues tegutseda ja mulle meeldib ka õues rohkem kui toas. Nii ootan juba, et
Robert saaks varsti oma väikese õega õues mängida. Ehk paari aasta pärast. Või
juba varem?
 |
| Issiga puid lõhkumas |
 |
| Ma naudin ka😉 |
Comments